Põdrajaht peletab kitsed metsast välja

Metsades algas 1.oktoobril ajujahihooaeg ja metskitsed pagesid sealt välja lagedale põllule. Ju on nii turvalisem ja kambas kokku hoides ka parem ülevaade ohtudest. Metskitse nimi ei lähe juba mõnda aega tema eluviisiga kokku. Loomad toituvad ja puhkavad lagedatel põldudel ning külastavad majaõuesid ja aedu. Ei pelga nad ka õuekoeri, kui nood aias või ketiga kinni.

Kuni kõrrepõld veel kündmata, leiavad kitsed sealt toidupoolist. Õrn mahlane põllurohi on talvele vastu minnes väärtuslikum kui kolletuma hakanud puised metsataimed.

Ma ei saa väita, et kõik metskitsed samamoodi käituvad, kui need 11 looma (pildile mahtus 7), keda ajujahi esimese päeva ennelõunal kõrrepõllul rohtu nosimas või niisama puhkamas nägin. Nemad tulid metsast ära, kui sealt hakkas kostma meeste hõikeid ja koerte haukumist. Käis põdrajaht. Minu teada jahimehed metskitsi siinkandis eriti ei küti, kogu „aur“ on läinud metssigadele. Suve lõpus uitas vaid mõni üksik ellujäänud kult veel ringi.

Et inimene viimasel ajal metskitsi kimbutatud pole, seda järeldan loomade käitumisest. Kui auto kinni pean, et vaadata või pilti teha, siis ei põgene kitsed ummisjalu metsa peitu, vaid jäävad vaatama. Järelikult ei tunnetata piisavalt kaugel (100m, 150m) olevas autos ja inimeses ohtu. Järelikult pole pärast 6-7 aasta tagust hukutavalt lumerohket talve ellujäänute järglased kogenud sellist massilist kitseküttimist, nagu seda tehti kusagil aastatel 2007-2009.

Miks tol ajal seda jahti valimatult peeti, seda tuletagu meelde need, kes hädaldasid, et metsa ei tasu istutada, kitse söövad kõik ära. Eks siis metsaomanike survel kuulutatigi metskits lindpriiks, kuni loodus sekkus aastatel 2010-2011 ise. Kaks ligi meetri paksuse lumega talve – ja kolmveerand populatsioonist hukkus. Nüüdseks on see taastumas, mis omakorda aitab ellu jääda ilvestel ja huntidel. Hundi peamised saakloomad, metssead, on teadagi kus - taevastel radadel. Näis, kuidas loodus tasakaaluhäiretest lõpuks välja rabeleb.