Metsaomanikud koonduvad ja otsivad võimalusi, kuidas ühiselt puitu müüa saaks. Selleks on erametsanduses majandusliku koostöö koordinaatorid ja praktiline näide sellise koostöö toimimisest oli tänane õppepäev Sakala metsaühistu liikmete talumaadel.

Viimasel ajal on puiduturul suur tagasiminek ning traditsiooniline palgi ja paberipuidu müük on asendunud biokütuse tooraine varumisega. Aga ka selles vallas on vaja kindlaid koostööpartnereid ja pikaajalisi lepinguid ning metsaomanike koostööd. Üksiküritaja ilmselt jääks jänni, sest ei suuda korraga varuda nii suures mahus tooret, et masinate kohalesõit ja teenused saadava tulu kataksid ja kasum ka järele jääks.

Paljud Eestis katlamajad on üle läinud biokütustele, sealhulgas hakkepuidule. Haket aga saab valmistada ka sellistest puudest ja võsast, mis muuks otstarbeks ei kõlba. Hakkurisse lähevad nii tüved kui oksad, puuliigist, kõverusest ja jämedusest hoolimata.

Õppepäeval sai mõõdetud puidukuhjasid ning seejärel võis praktiliselt näha ja välja rehkendada, kui palju sellest peenestatud haket välja tuleb. Oksahunnikust tuli vähem, samas mahus pakkudest aga rohkem. Pildil on arvutamisega ametis Sulev Paap Raja KT-st ja õppepäeva korraldaja, Sakala metsaühistu esimees Olavi Udam.

Metsaomanike huvi võsa ja väheväärtusliku puidu (metsakuiv, tuulemurd jm) müügi vastu kasvab, sest seda leidub talumaade kraavikallastel ja metsades veel piisavalt. Saagimisest ja kokkuveost kulub puiduhakke tootmiseni mitu kuud, sest enne hakkurisse pistmist peab puit kuivama. Mida kuivem puit, seda suurema kütteväärtusega on saadav hake. Seega võtab üksjagu aega, enne kui oksahunnikute varumiseks tehtud kulutuste eest lõpuks tasu tuleb. Aga asi seegi, sest mitte midagi tehes pole metsast nagunii tulu loota. Pealegi edeneb seeläbi kodumaine ettevõtlus ning laieneb biokütuste kasutamine energia tootmiseks.

Kasulik päev oli, sest lisaks kuuldule-nähtule sai vestelda Erametsaliidu, Erametsakeskuse ja Stora Enso asjameestega ning kogemusi vahetada teiste metsaomanikega.