Esimese asjana lõpetasin kodumetsas tiigi ümbruse niitmise, kus lopsakas taimestik ulatus üle pea. Pilt harilikust maavitsast on samuti tehtud otse tiigi kaldal, kus tema punased marjad põõsast vastu vaatasid. Põõsas jäigi niitmata, sest maavitsa varred olid sinna põimunud.

Maavits on mitmeaastane poolpõõsas ja paljuneb vegetatiivselt. Igal kevadel kasvatab ta puitunud varreosast uued rohtsed ja tuge otsivad võrsed, kus paiknevad õied ning suve lõpus hakkavad punetama läikivad ja mürgised marjad. Harilikku maavitsa peetakse kartuli ja tomati sugulaseks. Minu meelest on ta paljuski just tomati moodi: hargneb, vajab toestamist ja marjad on punased nagu tomati viljad. Ainult et maavitsa pisikesi marju suhu pista ei maksa, võivad tekitada terviserikkeid. Tapvalt mürgised nad siiski pole.


Maavits kasvab niisketes võsastikes viljakal mullal. Olen teda näinud jõe kallastel, kinnikasvanud kraavis ja nüüd kodumetsa tiigi kaldal. Ilma teistele taimedele toetumata ei suuda maavits üles valguse poole kasvada, et õitseda ja vilju kanda. Nii ta siis põimibki end põõsaste või väikeste puude ümber.