„Puukivitee“ sai valmis
Just sedasi - „puukivitee“ - ütles külamees, kui mu metsateed vaatas. Küllap panigi asjale sobiva nime, lisaks on tulevikus seda öeldes kohe selge, millisest kohast jutt. Alguses on kurvilistes kohtades üle 100 meetri puhast kiviteed ning alates sirgest lõigust algab sama pikk jupp kividest ja lepanottidest segateed.
Kui ma siin suve hakul (27.mai, 14.juuni postitused) kirjutasin talvise metsaveoga tekitatud rööbaste täitmisest heinapõllu rajamisel korjatud kividega, siis ega mu süda tookord lõpuni rahule ei jäänudki. Põld sai koristatud, kivid said otsa ning viimased koormad ladusime siia-sinna kõige pehmemate kohtade täiteks. August oli vihmane ja kui siis seal käisin, nägin, et tagumise teelõiguga tuleks uuesti tegelda. Nuputasin järgmisi võimalusi, kuidas pehmeid rööpakohti veel kindlustada saaks.
Kõrval kuusenoorendiku vahel kasvab piisavalt halli leppa ja kuna noorendiku hoolduse käigus pole neid kõiki jõudnud maha võtta, siis lepanottidega saab samuti rööpakohti tasandada. Oma 5-6 aastat vast peavad ikka vastu, enne kui mullaks kõdunevad.
Kui nüüdsest proovime harjuda uue puukivitee nimega, siis ajaloolist „karukase“ teed teavad juba kõik. Mitu aastat tagasi panime sealsel teel ühte pehmesse kohta lepalatid ristipidi rööbastesse ning need kannavad tänaseni. Rohi on ümberringi kamardunud, latid püsivad paigal ning kui traktoriga sellest kohast üle lattide sõita, ei jää pinnasesse jälgegi. Korduvalt järele proovitud. Sealt siis ka mõte veelkord samal viisil teed kindlustada.
Latte ei tasu rööpasse päris risti panna, nurga all ladumine on õigem, siis ei hakka latid rataste all eest ära või kokku veerema. Pildi esiplaanil ongi valesti - risti laotud. Tagapool sai kõik õige nurga alla seatud. Pikki kaikaid ei tasu samuti rööbastesse panna, need võivad rataste all otsipidi püsti tõusta, sassi minna ja tee jääb risune nagu raielangi oksavaal.
Pildi vaatajale selgituseks niipalju, et see rada kulgeb piki kunagist põldu (sellest ka paks huumusekiht), kus paremal on istutatud kuused (lepad tulid ise), vasakul looduslikud kuused, nende taga kiviaed ja selle taga põline metsamaa, kust edaspidigi midagi raiuda tuleks. Tee ongi pikemaks kasutamiseks mõeldud.
