Teist päeva müttab veotraktor võsa ja raiejäätmeid kokku koondades. Osa virnasid hakiti juba esmaspäeval ära, järgmisi veel täiendatakse langilt toodud lehtpuu raiejäätmetega. Hakkur on metsatuka taga ootel.

Okaspuu jäätmeid metsast välja ei tooda, nendega tugevdatakse langil veoteid. Okaspuu kõlbab hakkeks alles aasta pärast virnas seismist, kui okas pudenenud ja oksad kuivanud. Kui kogused väiksed, ei hakata okaspuuga jändama.

Minul küttepuude tegu edeneb. Tuul on õige kandi pealt, seepärast ei ole ka saemehel liiga külm. Mets on metsamehe kasukas, see on õige ütlemine. Leppisin vedaja traktori omanikuga kokku, et tuleb lähiajal, kui raiejärg juba masinaga manööverdada võimaldab. Maal tunnevad kõik üksteist ning on valmis aitama. Head suhted on maal suurim väärtus.

Hakkan vist haigeks jääma. Toas on mitu kampsunit üksteise peale tõmmatud ja ahjud-pliidid köetud, aga ikka on külm. Nagu nõelad torgiksid keha. Teen tassi kuuma teed ja poen teki alla. Ehk on hommikul parem.