Remmelgas sirgub kõrgeks puuks

Pildistasin eelmisel nädalal ühel üürikese päikesevalguse hetkel seda suurt raagremmelgat, mis kõrgub minu maal otse veepiiril. Suurvee ajal on tema juured üleni vee all, muul ajal aga hoiavad kõvasti kaldaservast kinni. Nii ei saa vool sealt mulda kaasa viia. Tehakse koostööd - jõgi joodab remmelgat, remmelgas jälle kindlustab jõe kallast.

Juttu ja pilte sellest remmelgast on siinse blogi 2.oktoobri 2013 postituses. Seal on näha ka puu jämedus rinnakõrguselt – diameeter umbes 90 cm.

Kui mõni aeg tagasi kirjutasin tuhkur pajust, siis kommentaaris lükati minu määratlus ümber ja pakuti raudremmelgat. Kohalik metsaspetsialist kinnitas aga et on tuhkur paju. Aga las see jääda nagu on, sest tänane jutt on hoopis kaldaäärsete puude vahel kõrguvast raagremmelgast, ühest pajuliigist, mis metsas kasvades võib omandada arvestatavad mõõtmed nii kõrguses kui jämeduses. Nii pikalt kui kased-kuused, raagremmelgas metsas siiski elus püsida ei suuda.

Olen oma metsast leidnud päris mitu suurt remmelgat keset 30-40 aastast kuusikut. Kui neid varem, st. õigel ajal pole maha võetud, siis ei hakka neid ka praegu enam kiusama. Uhke võraga ja teistest kõrgemad, vast sobivad mõnele linnule pesapuuks. Niisama ka ilusad vaadata.

Raagremmelgas on kevadel üks esimesi õitsejaid, kust mesilased midagi korjata saavad. Tore siis puu all istuda ja mesilindude sumisemist kuulata. Sinna aga on veel pikk-pikk aeg oodata.