Riigimetsas puid üle lugemas

Läinud nädala lõpus olid mitmel pool RMK korraldatud „puudelugemise päevad“. Üks sellistest toimus ka siinkandis, minu kunagistes seenemännikutes.

Päeva sisuks oli tutvumine metsakorraldaja tööga: puude lugemine, mõõtmine, metsa hindamine jne. - ehk kõik see, mille kaudu saadakse andmed metsaregistrisse ning millest omakorda „masin“ (arvutiprogramm) teeb raieotsused. Taksaatori asi on välitöödel metsa õigesti kirjeldada ja andmed ette antud tabelitesse sisestada. Vastutus on suur, amet nõuab vilumust ning töökogemusi. Ilma metsandusliku (+loodus) hariduse ja põhjaliku ettevalmistuseta võib ju põgusal tutvumisel ametist ettekujutuse saada, kuid käsitseda kõiki kaasaegseid metsataksaatori töövahendeid – see vajab oskusi. Sportlikele noortele meestele õppimiseks sobiv amet.

Mulle tundub, et metsakorraldaja töö riigimetsas erineb mitme asja poolest metsakorraldajate omast, kes teenindavad erametsaomanikke. Riigimetsades on välja kujunenud kvartalid ja selged eraldised ning majandamine toimub eraldiste põhiselt. Erametsades on samuti eraldised, kuid neis on palju esimese põlvkonna metsi, mis on kasvanud endistele põllu- või karjamaadele. Puistu koosseis on enamasti varieeruv. Näiteks pärast hall-lepiku raiet võib samas kohas peagi olla hoopis kuusik või kaasik. Järgmise majandamiskava koostamise käigus võib tekkida vajadus eraldiste piire muuta. Ka ei pruugi eraomanik ise pidada raiet tehes täpselt kinni eraldise piiridest - vahel raiub vaid poole, vahel kaks kõrvutiasetsevat järjest. Majandamiskava koostatakse erametsaomanikule kümneks aastaks ja selle ajaga võib pilt metsas tundmatuseni muutuda. Muutumatuna aga seisavad 10 aasta vanused erametsa andmed metsaregistris, mis sest et kui 500 tihu kasvavast metsast raiuti maha, on registris kõik alles. Aerofotol aga tühi auk. Riigimetsa andmeid muudetakse aga jooksvalt – kui lageraie tehtud, ongi eraldise tagavara null.

Metsakorraldaja on erametsaomanikule omamoodi nõuandjaks, eriti siis, kui omanik laseb ka majandamiskava koostada. Kava sisaldab erinevaid soovitusi ja mõni metsakorraldaja juhib tähelepanu ka looduskaitse all olevate liikide esinemisele või pärandkultuuriobjektidele. Erametsade korraldajast sõltuvad paljude metsaomanike majandamisotsused, sest suuremal jaol rohkem kui sajast tuhandest omanikust pole metsanduslikku haridust.