Helistasin tuttavale jahimehele ja uurisin, kas viimasel ajal on siin hunte või ilveseid nähtud. Hundid pidavat raba ääres käima jah, jäljed maas. Kui sead tükk aega söödaplatsile ei ilmu, siis on susikari on liikvel. Minu kirjeldatud käpajäljed arvasid nad kuuluvat ilvesele, lubasid vaatama tulla.
Käisin veel natuke ringi ja minu tee ristus mitmel korral uuesti kiskja rajaga. Olin selleks ajaks päris kindel, et jäljed on ilvese omad. Jõulude ajal oli selles tukas kamp metskitsesid ning küllap ilves neid passiski.


Minu lähedal maandus kase latva ronk ning jälgis ümbrust. Soo, ikka peab mingi põhjus olema, kui rongad kohal. Ammu teada, et ronk on kõige terasem metsa valvur, ükski asi ei jää tal märkamata, liiati kui on lootust kõhutäis saada. Talvisel ajal passivad rongad hoolega kiskjate liikumisi. Ilves ei söö metskitse korraga ära, jätab ka rongale. Vaatasin hoolega ringi, ehk näen kusagil lumel verd ja satun sel moel kiskja saagile. Sedapuhku ma murtud kitseni ei jõudnud.

Pühapäeval helistas jahimees tagasi, et olid käinud minu juhatatud jälgedel ning nägid ära ka metskitse korjuse. Ilvese töö neh.

Kui pole kannatust mööda ilvese radu lõpuni minna, nagu jahimehed teevad, piisab ka jälgedest lumel ning rongast, et metsas juhtunu ära arvata.