See oli 2013. a juunikuus, kui märkasin jõeäärse taluaseme ümbruses esimest kuivanud jalakat. Sain teada ka haigusest nimega jalakasurm, mis on nakkav seenhaigus ning mis võib jalakaid ja künnapuid massiliselt tappa. Selle aasta maikuus on sellest Tartu Postimehes kirjutanud ka Maaülikooli doktorant Liina Jürisoo, kes jalakasurma uurib.
Nüüd oma maadel jõe ääres ringi käies avastan järjest uusi jalakaid kuivamas. Esialgu tundus, et hukkuvad üksikud nooremad puud, kuid viimastel päevadel olen näinud otse jõe kaldal silla kõrval kasvavas puudegrupis, mis koosneb paarist suurest kasest, kahest kokku kasvanud kuusest ja ühest suurest jalakast, et jalaka latv on raagus ning alumistel okstel lehed kollased. Järelikult võtab jalakasurm ka 70-80 aasta vanuseid puid. Jõe kaldal kasvavate suurte lehtpuude (pärn, tamm, haab, saar) alusmetsas on väga palju noori jalakaid, selliseid paari meetri kõrgusi. Neil esialgu haigustunnused puuduvad. Ka osa saarepuid kuivab, sest neidki kimbutab jalakasurma taoline haigus – saaresurm, millel ma tänases loos ei peatu. Hetkel on teemaks jalakate väljasuremistõbi.
Esimesed kuivanud ja seenhaigusest nakatunud jalakad võtsime kolm aastat tagasi maha, oksad põletasime ära ning pakud viis külamees sealt koju küttepuudeks. Põletamise soovitust haiguse leviku takistamiseks leiab kirjutistest mitmelt poolt. Igal pool ja igal ajal seda siiski rakendada pole võimalik.
Eelmisel suvel hakkas veel üks noorem jalakas teiselpool jõge kuivama. Tänavu, alates juunikuust on lisandunud uusi kuivavaid jalakaid juba laiemal alal. Kuivavad puud hakkavad teiste lehtpuude vahel hästi silma.
Liina Jürisoo kirjutab, et jalakas nakatub kottseenega (Vikipeedias nimega jalaka-siugsuu), mille niidistik levib puu sees ülikiiresti ning jalakas tapab haigusega võideldes iseennast ära. Nakkust kannavad puult puule edasi jalaka koore all toituvad üraskid, mistõttu on raske jalakasurma levikule piiri panna.
Kirjutasin ka 2013. a juunikuus siin blogis jalakasurmast, arvates, et ehk on see ühekordne ja mööduv nähtus. Paraku nii ei ole läinud ja puid ründab enneaegne surm jätkuvalt.
