Seenlill on seotud nii seente kui puudega

Enne kui seenlille juurde jõuan, pean ütlema, et eelmise nädala küttepuude raie ja vedu said sätitud ajale, mil maapind oli veel suhteliselt tahe. Reedel õnnestus kõik metsast platsile välja tuua nii, et veojälgi ka ei jäänud. Ööl vastu pühapäeva läks sajule ja taevas jäigi tilkuma.

Käisin vihmaga tiiru metsas ning ei jõudnud ennast ära kiita, et suutsin puudeteo ja -veo õigesti ajastada. Kui edaspidi veel midagi raiuma peaksin, saab vedada vaid külmunud maaga.

Nüüd aga seenlillest sügisel. Noore tiheda kuusemetsa all paistab praegu mitu kolooniat paarikümne sentimeetri kõrgusi pruune varsi, mida esimese hooga pidasin pruunikaks pesajuureks. Välimuses on natuke sarnasust, kuid erinevus on värvis ja kupardes. Pruunikas pesajuur on kogu aeg helepruun või beež, sügisene seenlill aga pruun, selline nagu pildil. Teiseks kasvavad pesajuured suhteliselt hõredalt, enamasti ühekaupa, kuid seenlill moodustab „seeneringe“ või rohkearvulisi kolooniaid.

Eks seenlille äratundmisega praegusel sügisajal võibki metsas raskusi olla, sest kuivad püstised varred ei meenuta enam üldsegi seda omapärast, kesksuvisel õitsemisajal valkjaskollaste lihakate longus lehtede ja kellukjate õitega taime, mis sarnaneb pigem seenele kui õistaimele. Eks sellest tulene ka seenlillele antud nimi.

Seenlillel ja orhideeliste hulka kuuluval pruunikal pesajuurel on niipalju ühist, et mõlemal puudub klorofüll, seega pole neil raasugi rohelist värvust.

Seenlill toitub seeneniidistikust ning ta elab seal, kus leidub seeni. Samal ajal aitavad seenlille maa-alused risoomid puujuurtel paremini mullast niiskust ja toitaineid kätte saada. Nii kasvavadki üksteist abistades ja toetades minu kuusiku kõdumullal sõbralikult koos nii puud, seened kui seenlilled.