Kevad ruttab pööripäeva poole ja on tegu, et kõiki muutusi jälgida. Veel vähem jõuab neid kirja panna. Päevad on pikad, ööd valged ja jahedad. Kui õue astun, siis kuulan kõigepealt linnukoori ettekanded ära, vaatan hallrästaste ja vareste kisklemist ning kuulan, kuidas kaks kägu teine teiselt poolt võidu kukuvad. Täna hommikul alustas üks varakult ja kui õhtupoolikul järjekordset puukoormat kuuri ladusime, siis oli esimene kukkuja juba nii häälest ära, et kähinad ja kluksumised enam päris kukkumisele ei sarnanenud. Pidi ikka kole valu olema päev otsa sedaviisi end hingetuks laulda.
Mitmendat õhtut järjest jälgin ühe hall-kärbsenäpi tegemisi kuurikatuse harjal. Siuh! – lühike lend või ringikujuline tiir – ja samale positsioonile harja nurgale tagasi. Nii kordab ta oma äkksööste iga natukese aja tagant uuesti. Palja silmaga ei näe ka, kas lustib niisama või püüab õhust putukaid. Õhtueelset metsaringi tehes juhtusin nägema pisikest, püstise sabaga käblikut kuusevõras askeldamas. Kuni paremat kohta pildistamiseks otsisin, oli tema juba kadunud. Vähemalt üks ja alaline pesitsuskoht on ka Aasta linnul, punaselg-õgijal, mulle teada ja viimastel päevadel näen isaslindu pidevalt põllutee ääres oksal istumas. Autot ta ei pelga ja laseb mõne meetri kauguselt mööduda, ilma et ära lendaks. Hõredas männikus, kus ühe puu ladvas on rongapesa, passib nüüd sageli oksal lõopistrik. Rongapojad on tükk aega tagasi pesast lahkunud ja et kallis ehitis tühjana ei seisaks, siis asustavad selle praegu lõopistrikud. Nii on igal aastal olnud ja pistrikupoegigi suve lõpul nähtud.
Sirelite aeg saab kohe läbi. Veel on ühe põõsa tumelillad kobarad värsked ja erksad. Nende taga vahtrapuul on sel aastal „ninasid” rohkem kui kunagi varem, lausa puntidena koos. Mõne aja pärast avanevad ka pärnapuu õied. Ka neid on sama tihedalt kui puul lehti. Oksad koolduvad maani ja ainult korja, kui aeg käes! Mis aasta see küll meil tänavu on, et loodus kiirustab ja kõike nii rikkalikult pillab!
Töörohke nädal on olnud ja puhkepäevi pole aega olnud pidada. Metsas on hulk platse ja radasid puhtaks niidetud, põllul kartul mullatud, aias elupuu-kerad pügatud, korstnad lastud ära pühkida ja pööningult kolm hiigelsuurt vana vapsikupesa metsa lindudele rookimiseks viidud. Muide, tihased olid kohe jaol. Peale selle veel kaks koormat kuivi talvepuid kuuri toodud ja laotud. Ei ole mahti olnud niisama maha istuda, sääski sööta ja varbaid päikse poole sirutada. Uued tööd ootavad.
