Suveaeg jõuab kätte

Ööbik vaikis rohkem kui nädal tagasi, kuid käo kukkumist võib veel kuulda. Rukkirääk tõmbab niitmata rohumaadel hoolega edasi. Õhtu läheb sujuvalt hommikuks üle, nii et pikalt üleval olles avastad, et oled ootamatult päevatõusu kätte jäänud.

Oh seda õite kirevust metsas ja kraavipervedel! Ning liblikaid, putukaid ja linde!
Kõiki neid võikski vaatama jääda, mällu jäädvustada ja sealt külmal talvel kui hinge vitamiine kosutuseks võtta.