Talveaeg tulekul.

Päevad lendavad, hallid, märjad ja lühikesed. Tavaliselt pimedad sügis- ja talvekuud venivad, aga sel aastal kihutavad viimased oktoobripäevad kui pöörased. Suveaja lõpp läheneb, talveaeg tulekul. Siinkohal pean silmas kellakeeramist.

Kuna olen öökulli tüüp, siis päris ootan seda talveajale üleminekut, mil ei pea ärgates ahastama, et kell juba nii palju... tööinimesed ammu platsis, aga mina alles toibun. Kogu aeg olen soovinud, et ei peaks hommikuti kiirustama, et saaks pikkamööda keha üles äratada ja enne tegutsema hakkamist mõtted klaariks mõelda. Nüüd lõpuks on see võimalus käeulatuses. Veel meeldivad mulle pikad ja vaiksed kodused õhtud.

Metsatööd venivad. Pühapäeval oli hulk koduseid toimetusi, nii toas kui õues. Täna sadas lõunani vihma, aga neli tundi sain pärast siiski võsas nokitseda. Liinialuse pajupõõsad saavad varsti lõigatud, väljavõetavate postide ümbrus lagedaks tehtud ja liinikoristusmasinale rada ette valmistatud. Pool liinialusest kasvatab juba uut metsa, nii kaske, sangleppa, haaba kui kuuske. Kümne aasta pärast on ununenud, et seal kunagi elektriliin üldse oli, kõikjal on mets.