Ei saanud kuidagi rahu, sest tundsin, et sinililled ju peavad kusagil tärganud olema. Seadsin end kodumetsa radadele ja need paigad mind alt ei vea. Enne hiilisin vaikselt riigimetsa ja mitme eramaa ristumiskohas olevate kraavide kallastel. Kuulsin, et kusagile hakkavad end koprad sisse seadma ja esimesed märgid kahe tammi ehituse algusest olid olemas. Lisaks veel hulganisti paju- ja haavapliiatseid – koprategevuse kõige ilmekamad tunnistajad. Tuleb hilisõhtune luurekas kavasse võtta.
Igatsus kevadlillede järele viis edasi. Esimese nupukese leidsingi suurte puude alt sambla seest. Ei rohkemat. Vahepeal piilusin hiireviu pesa suunas ja sain kinnitust, et talvine metsakuivade puude raie pesa lähistel polnud lindude plaane muutnud. Pesale oli juurde tassitud uusi oksi ja asustuse kinnituseks lisatud peale mõned rohelised kuuseoksad. See on röövlindude viis tähistada pesa, et sel on juba omanik ja et teised pole sinna oodatud.
Karjakopli ja metsa piiril paistab suurte kuuskede alla lõunapäike. Seal olidki sinililled. Ja mitte üksnes nupukesed, vaid täies ilus avanenud sinised õied. Varrekesed küll alles maadligi lühikesed. Kodumets, sa ei peta mind kunagi ja teed aina rõõmu!
Vaatasin üle mõned hiirte poolt söödud maarjakased. Elus, aga kas neist ka puud kasvavad, pole kindel. Kraavipervel päikese käes mustendas kuklaste pesa. Läksin lähemale, sest tundus, et seal on midagi teoksil. Sipelgad sebisid kiiresti ringi, sest pesa oli laiali aetud. Kas paharetiks osutus musträhn või mõni neljajalgne loom, pole võimalik tagantjärele teada saada. Sajad tuhanded pisikesed putukad aina toimetasid ja kiirustasid, et lõhutud pesakuhi taastada. Uskumatult töökas ühiskond.
Õhtul pidasime metsaühistu koosolekut. Valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon. Kuulasime aruandeid ja Erametsakeskuse töötajate selgitusi toetuste saamiseks. Saalis istujate üksmeelne kriitika pöördus EL toetuste tingimuste väljatöötajate suunas. Jäi arusaamatuks, kes olid põllumajandusministeeriumile ja PRIA-le metsanduslikeks nõuandjateks, kui Euroopa Liidust pakutavate rahade saamine arvukatele väikemetsaomanikele ületamatuks tehti. Koosolekul olijad pidasid toetusrahade raiskamiseks ulukiaedade rajamise ja okaspuude laasimise kavasid. Enam pole ajakohane kulutada suuri summasid kalli metsatehnika ostu toetamiseks, vaid suunata need tulevikumetsade rajamisele ja hooldamisele. Uute taotlusvoorude tingimuste muutmiseks peeti vajalikuks koguda ettepanekuid otse metsaühistutelt ja mitte jääda lootma üksnes keskliidu juhatusele. Esimene samm selles suunas püütakse astuda Pärnumaal, kui siinsed metsaühistud kogunevad piirkondliku tugiisiku ümber ettepanekuid kujundama. Värskendav ärkamise aeg ehk tulekul.
