Tumeroheline ungrukold

Eelmise metsaloo jätkuks kirjutan mõne rea ka ungrukollast. Nägime teda sellessamas vanas metsas, kus lehitut pisikäppa vaatamas käisime.

Üksiktaimedena leiab ungrukolda ka minu kuusikust, kuid vanas kõdusoometsas kasvav ungrukold kattis lausa paarimeetrise läbimõõduga maalapi. Aastakümneid segamatult kasvada saanud igihaljad taimed olid eriti lopsakad.

Ungrukold on värvuselt tumeroheline, püstised varred hargnevad kaheks. Lehtede kaenlas on väikesed kollakasrohelised eospesad (vaata pilti). Eoste peidulise asetsemise poolest saab ungrukolda hõlpsasti eristada laialdasemalt levinud, heledamat rohelist värvi ja maadligi roomavast kattekollast, kel eospead asetsevad varre tippudes.

Ungrukold on kaitsealune sõnajalgtaim ja tema korjamine on kurjast. Pigem lähme ise metsa neid vähearvukaid taimi vaatama, saame tunda metsa hõngu ja tervisele kasuliku liikumiskoormuse. Ungrukolda häirib metsade kuivendamine ja metsaraie tagajärjel kasvukoht hävib.