Üks silma silitav harvendusraie

Sõidan mõnikord mööda metsateid, et teada saada, kuidas metsi majandatakse. Sellest kohast, millest pildi tegin, polnud ma umbes pool aastat mööda käinud, seepärast jäid vahepealsed muutused kohe silma.

Üle pika aja ka midagi positiivset. Tegu on naabermaakonna riigimetsaga. Mäletan selgesti, millisena see mets siiani meelde oli jäänud: tihe alusmets, okaspuude vahel kaski ja natuke teisi lehtpuid. Iga kord mõtlesin, et seal oleks paras aeg midagi ette võtta. Teelt vaadates võis oletada ka suurepärast seenemetsa. Nüüd on hoopis teine asi – on valgust, avaraid metsaaluseid vaateid ning kasvama on jäetud palgipuudeks sirguvad kuused-männid. Nii näeb välja hooldatud majandusmets. Uurisin metsaregistrist, et mets on ca 45-aastane, mustika või karusambla-mustika kasvukohatüüp, harvendati kokku 6,4 ha.

 

Kui on õiged raiemehed ja hoolikas järelevalve, siis osatakse meilgi väga ilusat metsatööd teha. Kas nimetatud metsa hooldamisel oli oma roll ka asjaolul, et kõrvalolevat teed pidi kulgeb suvel avatud Oandu – Ikla 370 km pikkune RMK matkarada, ei tea kindlalt väita. Igatahes teeb metsameestele au, kui kasvõi matkatee ääres suuri lageraielanke rändajate silma riivamas pole. Nii võibki mõni välismaine matkamees õhata, kui suured metsad ja kui palju puutumatut loodust Eestis on – ei lõppu ega äärt. Kohalikena näeme siiski ka metsanduse varjukülgi.