Praegu on paras aeg koguda ja kuivatada naistepuna, seda mitut häda leevendavat ravimtaime. Teedest kaugel metsade vahel on saastamata õhk ja korjamiseks sobiv koht. Liht-naistepuna peaks olema taime ametlik nimetus. Tema õied lisavad juulikuu aasadele kuldkollast värvi.

Tänane vihmasegune päev oli elamusterohke. Kotkamehed kontrollisid väike-konnakotkaste pesitsusalasid ja sain teada, et minu kotkaperel on õnneks hästi läinud. Poeg pesas kasvamas. Üks vähestest siinkandis. Toiduks oli talle toodud üks mutt. Hiireaasta on praegu languse faasis ja kotkaste peatoitu, uruhiiri, pole piisavalt. Ilmselt seetõttu pole enamikus teistes asustatud pesades poegi.

Oma mõju avaldab ka lähimate põldude külvikord. Hea aeg kotkaste jaoks on siis, kui põllud on heina all ja suve jooksul neid niidetakse. Teraviljapõldudel aga kasutatakse umbrohumürke, mis jõuavad näriliste, nende kaudu ka kotkaste organismi. Kõrgeks kasvanud viljas on kotkastel saaklooma tabamine ka peaaegu võimatu. Kehvadel hiireaastatel kasutatakse toiduks konni, mutte ja muud kättesaadavat (roomajad).

Olen püüdnud teha kõik endastoleneva, et linnud saaksid pesitsusperioodil segamatult elada. Nüüd jääb oodata, kuni kotkapoja tiivad kandma hakkavad ja noor lind end kusagil vaateulatuses näitab. Need on igal aastal ilusaimad hetked, kui metsa minnes kotkas oksal ees ootamas.