Kevade lähenedes võib üha sagedamini kohata siit läbirändavaid urvalinde. Sageli tegutsevad nad koos siisikestega lepa- või kasevõrades rippudes ja seemneid otsides. Samamoodi võib urvalinde näha jäätmaade umbrohuvartel seemneid söömas ega pelga nad vahel ka taluaeda lennata, et teiste lindude mahapudistatud raasukesi üles korjata. Pesitsema nad meile ei jää, vaid lendavad ilma soojenedes põhja tundraaladele edasi.

Urvalind on ilus väike linnuke, kes teda uudistavat inimest silmates kohe plehku ei pane. Võimalik, et põhjas pesitsusaladel pole neil inimestega sagedasi kokkupuuteid ja sellest ka väiksem ohutunne.

Linnu peanuppu kaunistab punane laik, keha ülapool on pruunikashall, rohkete heledate triipudega, keha alapool on valkjas, täiskasvanud isaslindude rinnaesine roosakas, lühike nokk kollane. Loomult on urvalinnud omavahel kokkuhoidvad ja rändel liigutakse suurtes parvedes.