Viimasel ajal on räägitud vääriselupaikade võtmisest rangema kaitse alla. On kõlanud ka mõte need metsaosad riigistada. Põhjuseks on paljude erametsades inventeeritud vääriselupaikade hävimine, maharaiumine, sest puuduvad omanikega lepingud nende kaitsmiseks. Pealegi peetakse senistes lepingutes kirjasolevat 20-aastast kaitsekohustuse perioodi liiga lühikeseks, et neis metsades saaksid kujuneda segamatult looduslikud protsessid, tekiksid väärtuslikud taime-, samblike, seente, putukate, looma- või linnuliikide kooslused, mis ongi vääriselupaikade eesmärk.

Vääriselupaik tulundusmetsas on suhteliselt väike (kuni 7 ha suurune) puutumatu oaas, kus leidub loodusväärtusi ja kuhu inimene oma tegevusega vahele ei sekku. Rääkimata metsaraiest.

Kuna mul on selliseid vääriselupaiku kolm, kokku 9,2 hektaril, siis olen läbinud aastate jooksul (alates 2002) erinevaid etappe lepingu sõlmimise protsessis, ära näinud sellega paariaastase viivitamise keskkonnaministeeriumis ja 2007.a. lõpuks Erametsakeskuse kaudu siiski lepingu notari juures alla kirjutanud. Neli aastat olen saanud ka lepingus ettenähtud hüvitise osamakseid (kasvava metsa väärtus : 20 = aastane hüvitis).

Kuni 2010.aastani laekus raha lepingus fikseeritud summas, aga pärast maksuameti otsust hakata vääriselupaikade hoidmise eest saadud tasu tulumaksuga maksustama, viibis millegipärast 2011.a. raha väljamaksmine. Kui see ligi kuuajalise hilinemisega siiski laekus, oli see 21% võrra väiksemaks nuditud ehk – tulumaks kinni peetud.

Aasta algul, kui maksuameti otsusest teada sain, tegin Erametsaliidu abiga pöördumise õiguskantslerile enda kui lepingu ühe poole õiguslike ootuste rikkumise kohta. Paraku on lepingu tekst koostatud sellisena, et rahalist hüvitist käsitletakse vääriselupaiga kasutusõiguse loovutamise tasuna. Paljud metsaomanikud on protestinud taolise maksustamise vastu ning üritatakse lepingust vabaneda, sest esialgne vääriselupaikade põhimõte oli ju see, et omanik seda metsa ei majanda ning saab selle eest ka maksuvaba hüvitist.

Eestimaa Looduse Fond on välja pakkunud idee riigistada vääriselupaigad, et neis saaksid looduslikud protsessid pikemat aega kui 20 aastat vabalt kulgeda. Sellega muutuks sootuks senine põhimõte, kus metsaomanik kaitseb oma metsa väärtusi, aga ei loobu omandiõigusest. Mina ei poolda ELFi poolt väljakäidud ideed. Metsamaa on esivanemate aegadest meie pere jaoks tervik ning sealt tükikest riikliku kaitse alla ma välja lõigata küll ei lase!

Minu meelest on parim looduse kaitsja teadlik maaomanik. Loodusõpet hoopis tuleks metsaomanikele senisest rohkem korraldada, sest see teema on rohkete koolitusprogrammide hulgas seni üpris olematu. Selle nimel tuleb vaeva näha, materjali ette valmistada, lektoreid või teadjamehi ära kasutada.

Päev filmikaameraga minu ja ümbruskonna vääriselupaikades saab tõenäoliselt olema üks osa tulevasest õppeprogrammist. Tunnustatud filmilooja Joosep Matjus kogus suure hulga väärtuslikke kaadreid vääriselupaikadest ja need on kindlasti tulevikus metsaomanikele ja loodusesõpradele vaatamiseks.