Pilti ma selleaastasest pojast eraldi pole veel saanud, ehkki nägin teda kõrgel taeva all vanalindudega koos tiirutamas ja kilkamas. Lendamise rõõm paneb ju kilkama!

Ühel pildil kase oksal on väike-konnakotka vanalind ja teisel, pool tundi hiljem tehtud pildil, ka üks vanalindudest, kui nad mul jõe taga puude kohal poja kilgete saatel koos tiirutasid. Et konnakotkast viust või kullist eristada, tasub jälgida sulestiku värvi ja lennupilti. Konnakotkastel on altpoolt vaadates kogu sulestik ühtlaselt tumepruun ja 5+1 „sõrmega“ laiad tiivad, jalad ja noka tüvik kollased. Pealtpoolt vaadates on täiskasvanud konnakotkaste sulestik pleekinud pruun ning tumeda noka ümbrus kollane. Kotkad on osavad kasutama kõrgeid õhuvoolusid ja oma laiu tiibu õhus liuglemiseks ning sel ajal näeme, et erinevalt V-kujulise tiivahoiakuga hiireviudest või kullidest hoiavad kotkad oma tiibu liigesest kergelt allapoole painutatuna. Emaslinnud on isastest kogukamad.