Kuna olen aru saanud, et blogi külastajad tunnevad huvi maaparanduses kasutatava võsa- ja kännufreesi vastu, siis tulen selle teema juurde korraks tagasi ning lisan mõned pildid.
Teisipäeval käisin masina tööd lähemalt vaatamas ja ajasin masinamehega mõne sõna juttu. Ta on mu kunagine töökaaslane, pikaajalise kogemusega ekskavaatorijuht.
Kordan üle, et maaparanduskraavid juhivad maa-alustest drenaažisüsteemidest suudmete kaudu välja voolava vee lahtisesse kraavi, milleks võib olla piirdekraav metsa ja põllu vahel või põldude vahele projekteeritud kraav. Sealt edasi liigub vesi eelvooludesse, ojadesse või jõgedesse. Seega on põllukuivenduse eduka toimimise esmane tingimus, et vee äravoolul poleks takistusi. Nii alustataksegi kuivendussüsteemide ehitamist kraavi kaevamisest. Hilisemat hooldust või remonti alustatakse samamoodi lahtiste kraavide korrastamisest.
Seoses Euroopa toetusega on meie kandis, kus vene ajal praktiliselt kõik liigniiskuse all kannatavad põllu- või karjamaad kuivendati, juba mitu aastat kestnud maaparandussüsteemide korrastamine. Hetkel on töös ka minu kodutalu maid hõlmav projekt.
Masinatest ei oska ma midagi kirjutada, kuid kel huvi, saavad pilte vaadata. Loomulikult sõltub töö kvaliteet ka masinamehe hoolikusest. Väärt mees teeb uue aja masinal väga ilusat tööd. Küsisin ka, kui jämedaid kände masin suudab maatasa freesida. See sõltuvat kännu jämedusest ja sellest, kas on värskelt raiutud või on pehastunud, kas saetud kõrgelt või madalalt. Kõike saavat teha, ainult aega kulub mõnele tööle rohkem kui teisele.
Enne freesimist lõigati giljotiiniga jämedam võsa kraavikallastelt maha ja veeti hunnikutesse kokku, kus edaspidi see hakkpuiduks purustatakse. Pärast freesimist tuleb kopaga ekskavaator ning süvendab või puhastab setetest kraavipõhja puhtaks. Suudmekohad ja truubiotsad kaetakse spetsiaalse kangaga, mis tikutatakse pulkadega maa külge kinni ja mis takistab nõlva varisemist või suurte sadudega pinnase uhtumist. Varsti kasvab rohi kangast läbi ning see omakorda kindlustab nõlvu veelgi.
