Vesi riigimetsas

Mitte et ülekantud tähenduses oleks riigi metsal suisa „vesi ahjus“, kuid looduse poolelt vaadates on paras üleujutus küll. Kas just nii vägev kui viies aastaaeg Soomaal, kuid Vändra oludes üpris erandlik vaatepilt, mis avaneb minu maa piirilt riigimetsa alla vaadates.

Sulavesi ja vihm koos on metsa uputamas. Sealsamas kusagil veevälja all voolab looduslik metsaoja, mis pääseb toru kaudu sihi alt läbi suurde kraavi. Kuna vett on palju, siis vuliseb seda ka üle sihi ja uhub pinnast. Varem pole ma taolist üle voolamist seal näinud, käin ju sageli ja eri aastaaegadel.

Kraav, kuhu ojavesi koguneb, suubub mitusada meetrit eemal lõpuks jõkke. Jõe veetase on praegu väga kõrge ja kraavidest lisanduvat vett täies mahus kaasa võtta ei suuda. Teine plasttoru on ka järgmise sihi all, mille kaudu loodusliku oja teekond läbi metsa loogeldes samuti kord jõeni viib. Võimalusi, kuidas metsast vesi jõkke ja lõpuks merre jõuab, on mitmeid – looduslikke ja inimtekkelisi.

Üleujutus on ajutine, ent pakub vaatajale elamuse, kusjuures sanglepik elab uputuse rahulikult üle. Kui tulevaks nädalaks ennustatav külmalaine peaks kohale jõudma, saab ehk metsas uisutada. Külma oleks veel paljuks muukski praegu vaja.