Jäin vist liiga kauaks vihma kätte võsa niitma ja nüüd nina tilgub kui kevadine mahlakask. Mõtlesin, et lasen paagitäie lõpuni, siis on järgmisel päeval selle jagu vähem teha. Kui lõpetasin, olin üleni märg ja hakkas külm.

Kodus panin otsemaid sauna küdema. Vihtlesin ja sain sooja kontidesse tagasi. Tavaliselt mulle külmetushaigused külge ei hakka ja nohusse jään kord paari aasta jooksul, kui sedagi. Nüüd paberrätikute hunnik muudkui kasvab. Iga natukese aja tagant limpsan lusikatäie Saaremaa mett, poja ämma mesilaste korjatud. Teeb kareda kurgu pehmemaks.

Eks ma üks paras koperdis pärast 17 aastast „harjutamist“ selle võsalõikajaga juba olen. Käisin libedale lepakännule komistades pikali ka. Olin selili pehme niidetud lepavõsa peal nagu voodis ja vahtisin taevast. Lõikur oli konksupidi trakside küljes kinni ja puhkas mu kõrval. Truu kaaslane hulk aastaid ja annab perenaisele märku, et on aeg lõpetada.

Viimasel ajal polegi enam midagi, mis silma särama lööks. Telekas, internet või lehed – kõik tundub nõme. Valimised on poliitikud segaseks ajanud, tavalist inimest see ei huvita. Või juhtud TV3 sünnipäevaseltskonna pilte nägema – no pagan võtaks, paksude põlvede-kintsudega rinnakad preilnad, paljaste lihavate õlgade ja minimõõdus hilpudega poseerimas. Nii tühine, et kaoks metsa või mere äärde! Vaatan parem Looduskalendrist hülgeid rannakividel.

Kuidagi tühi tunne oli, kuuldes, et minu lemmikud, sprinter Usain Bolt ja jalgrattur, hispaanlane Alberto Contador, lõpetasid võistlusspordi. Nende pärast ju paljusid võistlusi jälgisingi. Aga tõusevad uued tähed. Oma sära ja võitlusvaimuga muudab spordi nauditavaks omakandi noormees, kümnevõistleja Janek Õiglane. Kindlasti tuleb vigastuspausilt teedele tagasi ka visa võitleja, jalgrattur Tanel Kangert. Ja Eestis on veel Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit ja Kelly Sildaru!

Talispordi ootused on seotud mul kahevõistleja Kristjan Ilvesega. Kui eestlastele kaasa elamiseks põhjust eeloleval talihooajal või olümpial ei peakski olema, jääb ikkagi mu suureks lemmikuks laskesuusataja Martin Fourcade, pikalt seda ala valitsenud prantslane.
Selline on vaid osaline nimekiri neiks aegadeks, kui millegipärast metsa ei saa.