Viime üraskid koos puudega metsast välja

Nii ma äsja tegin. Õnnestus kaubelda vedaja ja päev varem valmis saetud palgijupid sõitsid koos koore alla pugenud üraskitega metsast välja.

Tasub heita pilk fotole, kus kuusekoorel paistavad pisikesed oranžikad täpid. See on näripuru, just neisse kohtadesse on ürask hiljuti augu sisse närinud ning alustanud koore alla käikude süsteemi rajamist, mille igasse tippu emane muna saaks poetada. Munast omakorda kooruvad vastsed ehk tõugud, kes toitumise käigus koorealusesse kihti aina uusi kanaleid uuristavad ning kuusepuu hukutavad.

Kuuse-kooreürask on metsaomaniku nuhtlus, sest ta võtab parimas kasvujõus kuuski. Kooreürask lendab ainult elusatele kuuskedele ja alustab seal oma hävitustööd. Surnud puule tal asja pole, seal tegutsevad hoopis teised putukad. Seetõttu on metsakuiva väljaraiumine väheoluline. Elusa puu koore alla äsja sisenenud üraskite edasist paljunemist saab aga pidurdada üksnes selliste puude langetamise ja viivitamatu väljaviimisega metsast.

Kui kevadine tuul mõne kasvava puu maha murrab, nagu minu metsas juhtus, siis leiavad talveunest ärganud üraskid esimesena just sellise tüve üles. Milleks kõrgele lennata, kui maapinna lähedalt kohe sobiv puu käepärast võtta. Seda võib nimetada ka püünispuuks, mõnikord pannakse neile üraskite spetsiaalseks ligimeelitamiseks ka feromooni.

Jälgisin ilma, mil ürask võiks lendama hakata ja sättisime aega, et selle kuuse kallale asuda, laasida ja jupitada. Et kõrval olid veel mõned kuivanud puud, tuligi kerge traktorikoorem kütteks sobivat kraami kokku.