Lahing peetud, aeg haavu lakkuda ja järeldusi teha. Ei hakka varjama, et olen pettunud, et Rohelised riigikogusse sisse ei saanud. Samas olen uhke, et meie esinumber, kes küll Roheliste erakonna üldnimekirjale antud vähese toetuse tõttu mandaati ei saanud, kogus üksinda ikkagi rohkem hääli kui ülejäänud 70 parlamenti pääsenud inimest. Selline on paraku meie erakondade valimiskünnis, mis soosib suuri. Kui rahvas ei viitsi valimas käia, usub üldsõnalisi loosungeid ega vaevu ka hetkemuredest kaugemale mõelda, siis nii juhtubki.

Rohelisi oleks vaja olnud kasvõi sellel eesmärgil, et öelda oma sõna meie elukeskkonna kaitseks ja loodusvarade arutu tarbimise piiramiseks. Mulle on oluline riigi püsimajäämine, looduskeskkonna (eriti metsade) hoidmine ja mõistlik kasutamine, inimeste heaolu ja riigitruudus, laste haridus ja tulevik, patriotism ja eesti meeste valmidus oma kodu kaitsta.

Olen pettunud, kui inimesed usuvad erakondade lubadusi, mis pole reaalsed. Kodanik peab ennekõike ise olema valmis oma pere heaolu, oma laste hariduse ja tuleviku nimel pingutama, mitte lootma sotsiaalabile. Riik aga peab toetama neid, kes veel (lapsed)või enam (vanad) ise ei suuda toime tulla.

Olen olnud varem, enne erakondade ühinemist, Isamaaliidu toetaja. Hilisem konservatiivsete seisukohtade hägustumine ja kokkumäng liberaalidega muutsid IRL minu silmis selgrootuks. Kui vastasin internetis valijakompassi küsimustele, siis osutusid mu seisukohad üllatuslikult siiski IRL-le kõige lähedasemaks. Sellest hoolimata valisin veelgi hingelähedasema variandi ega kahetse oma hääletamisotsust.

Kui jätkub majandusedukuse sildi all ainult liberaalide kauakestnud ja kontrollimatu võim Eesti maa, loodusvarade, metsade, maapõue ja õhu üle, on see ohtlik meie elukeskkonnale. Seega tuleb keskkonnaministeeriumi valitsemisala, nui neljaks, saada kas IRL, minugipärast kasvõi sotside või keskerakonna valitsemisalasse, mitte lasta reformaritel seal tulevikus edasi kamandada. Keskkonnaministeeriumi senine kokkumäng riigiettevõtetega (RMK, energeetika) kumab ju läbi kõigis otsustes (metsanduse arengukava, looduskaitse sandistamine, jahiseaduse eelnõu ettevalmistamine jne).

Usun, et tulevikus suureneb kodanikeühenduste surve riigis tehtavate otsustuste vastuvõtmisel. Meil pole oma väikeses riigis lihtsalt muud võimalust. Siin on meie ainus paik päikese all - meie maa, meri, metsad, põllud ja meie rahvas.