Mäletan, et kui töötasin maaparanduses, siis see metsastunud maatükk tehti samamoodi lagedaks, kännud juuriti, pandi drenaaž ja loodeti põllumaa saada. Millegipärast aga põlgasid tolleaegsed maaharijad selle koha varsti ära ja nii ta kasvas uuesti võssa. Suvel rääksusid seal rõõmsalt rukkiräägud, sügiseti ja talvel olen seal näinud põtru pajupõõsaid söömas. Ja oi, kuidas kulu seest venis teele peesitama rästikuid! Viimastel aastatel millegipärast vähem.

Kui rääkisin seal üles kasvanud mehega, siis tema arvas, et selles kohas pole omal ajal midagi peale metsa kasvanud ja et maaparandusega üritati võimatut. Seal on vesiliiv, mis drenaaži ummistab ja kui masinad põllule järjest sisse jääma hakkasid, jättiski sovhoos uudismaa sinnapaika.

Nüüd siis minnakse teisele ringile, sest põllumaa on hinnas ja viljakasvatajatele iga lapike tähtis. Ma pole asjaosalistega (maaomanik ja tulevane rentnik) seni rääkinud, samas jälgin huviga, mis toimuma hakkab. Viimasel ajal on võsast põllu tegemine üpris levinud nähtus.