NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
17.06.2018 09:02
nõukajast mäletan, et mingeid vabatahtlikke ei lastud kustutama, kui üldse lasti siis kuskile vähemohtlikku serva, sest õppinud mehed pidid deda tööd tegema
nüüd aga, ole lahke, on vabatahtlikud peamised - riik vist pankrotis
ja kus tuli alguse sai? ehk ei julge öelda - plügoonilt lask? oksapurustaja(purustab koos linnupoegadega)? või siis erametsaomanik saega kellele raierahu ei kehti?
    17.06.2018 14:31
    see, et erametsnikud raierahu miskiks ei pea on küll pehmelt öeldes imelik
    vanaisad tegid netsa vaid talvel kuu kõval ajal ja puu pidas vastu 300 aastat, nüüdne heal juhul 3 aastat
    17.06.2018 18:35
    Eestlastel vanasti metsa polnud asja, mõts oli mõisa oma. Põllul oli.
    Talvel tegi mõisale või kroonule metsatööd, et pisutki halgu haole lisa saada.
    Loe raamatuid mees.
18.06.2018 09:36
metsa mindi talvel puid tegema ikka seepärast, et puu oli kõva, mahlad ei jooksnud ja teadupärast on õige kuu seisu ajal tehtud ehituspuu eriti tugev
kahju et vanad tarkused on unustatud ja rahahimu varjutab mõistuse, hiljuti siin keegi erametsnik virises, et lendorav ei lase metsa teha, vaesekesel polnud nii palju mõistust, et lendoravat ära kasutada - tunni ajase õhtuse jalutuskäigu eest metsas oravat uurimas oleks võinud kasseerida läänepoolse huvilise käest vähemalt kahekordse raiutud tihumeetri hinna kusjuures mets jääb alles
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega