„Maaeluministeeriumi poolt makstavate toetuste eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekülgseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt ning hea looma- ning taimetervise ja nende kaitse alane olukord,” kirjeldab Neito. „Maaelu arengukava raames makstavad metsandustoetused on maaelu arendamiseks suunatud toetuste üks osa.”

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. .

Eesti pole enam vähemarenenud regioon

„Me ei ole edaspidi Euroopa mõistes enam vähemarenenud regioon ja see tähendab tõenäoliselt senisest vähem Euroopa Liidu struktuurifondide raha Eestile,” nendib Neito. „Samuti soovib Euroopa Liit uue ÜPP raames minna senisest enam eesmärgipõhiseks – Euroopa Liit plaanib seada eesmärgid ja meetmed, millega eesmärke saavutatakse. Pakutavate meetmete raames soovib Euroopa Liit arvestada senisest rohkem liikmesriikide eripärasid. Komisjon annab küll ette meetmete loetelu, aga liikmesriik valib nende valiku põhjal ise tee eesmärgini..”

Ilmselt tähendab see liikmesriigile suuremat vastutust, aga samas ka suuremat aruandluskohustust. Komisjoni nägemuses peaks järgmise aasta suveks selgemaks saama pilt uue finantsperioodi õigusloome osas.

„Aga kindlaid asju uue perioodi kohta on veel väga vähe. Me ei tea praegu ka seda, millised meetmed jätkuvad, selle arutamiseks on veel vara,” rääkis Elar Neito. „Uus periood algab 2020+, Euroopa Liidu õigusloome peaks ideaalis olema valmis hiljemalt 2019. aastal. Seni on Euroopa Komisjoni asjakohane õigusloome valminud pigem hiljem kui varem.”