Eesti metsateadlased sekkuvad tulisesse debatti: metsi peab julgemalt majandama

 (38)

pärnu
Foto: Ilmar Saabas

Jaanuari lõpus tegid Euroopa metsateadlased ühise pöördumise, milles kutsuti üles metsi julgemalt majandama, et leevendada kliimamuutusi. Seisukohaga ühinesid ka maaülikooli metsateadlased. Parasjagu on käimas tuline debatt selle üle, kas ja kuidas metsasid majandama peaks.

Hulk Euroopa, aga ka muu maailma teadlasi väidavad oma äsjases avalduses, et metsade julgem majandamine aitab meil leevendada kliimamuutuste mõjusid, sest metsad ja puit seovad endasse atmosfääris leiduvat süsinikku.

Euroopa Liidu metsad ja metsandussektor leevendavad hetkel kliimamuutusi mahus, mis on võrreldav 13% kogu Euroopa ühenduse süsinikuemisiooniga. See hõlmab nii metsade rolli süsiniku sidujana kui ka puidutooteid. Lisaks aitavad puittoodete ja bioenergia kasutamine vähendada alternatiivsete materjalide kasutamist (tsement, teras, platid, fossiilsed kütused), mis on väga heiteintensiivsed ehk reostavad keskkonda.

Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor Hardi Tullus lausus, et Euroopa metsade pindala ja puidutagavara on tõesti kasvav ja seega Euroopa metsad on süsinikku siduvad. Lisaks aitavad puud ladestada süsinikku ka mulda juhul, kui me näiteks muudame põllumajandusliku künnimaa metsaga kaetuks.

Samaaegselt on võimalik suurendada nii metsa süsinikuvaru kui ka raiemahtusid. Näiteks Euroopa Liidus on alates 1960. aastatest metsade raie ja süsiniku sidumine kasvanud paralleelselt ning seda suuresti tänu kvaliteetsemale ja ulatuslikumale metsamajandamisele. Kasvav nõudlus metsasaaduste järele (nii puit kui bioenergia) ergutab aktiivset metsamajandamist. See omakorda soodustab metsauuendust ning toetab metsa juurdekasvu.

Seotud lood:

Ilma metsa majandamiseta langeb metsa juurdekasvu tempo ja võime süsinikku siduda. Vanade ja puutumata metsade süsiniku sidumise võime kahaneb ajaga. Lisaks tekib vanade metsadega oht, et need võivad sidumise asemel hakata süsinikku hoopis eraldama. Seevastu aitab säästva metsamajandamise põhimõtetest lähtuv metsaraie säilitada metsa jõudsa juurdekasvu (sh süsiniku siduvust), võimaldades ka jätkuvat raiet, seisab teadlaste pöördumises.

"Samas tuleb arvestada, et metsa – puudesse ja mulda – ei ole võimalik süsinikku lõpmatult ladustada,“ selgitas Tullus. Vanades metsades, ürgmetsas või ka näiteks vihmametsades on uue orgaanilise aine teke ja vana orgaanilise aine lagunemine tasakaalus. "Metsast puitu ära viies saame aga puidu pikaks ajaks ladustada näiteks hoone seintesse."

Loe veel

Tulluse sõnul on puidu kasutamise juures kõige olulisem nn asendusefekt: põletamata jääb fossiilne kütus, mida oleksime teinud tootes betooni, rauda või muid kunstmaterjale. Seega on ka Eesti metsandus kliimamuutusi leevendav, sest metsi majandades, puitu metsast ära tuues ja puitu kasutades vähendame kasvuhoonegaaside emissiooni ja seega pidurdame globaalset kliima soojenemist.

Seejuures ei pea eesmärk olema metsa raiumine ainult kütte eesmärgil, rõhutas Tullus. "Energia tootmiseks lähevad ikka eelkõige raiejäätmed ja puidu saagimise jäätmed ning madalakvaliteediline peenpuit. Aga meil on ka palju majanduslikult ja ökoloogiliselt vaheväärtuslikku metsa, näiteks hall-lepikuid, mis oleks vaja just taastuva energiaallikana kasutusele võtta ja asemele kujundada okaspuu või ka kasepuistud, kust saab nii saematerjali kui taastuvenergiat."

Eesti Maaülikoolist kirjutasid pöördumisele alla:
  • Kalev Adamson, teadur (PhD)
  • Jürgen Aosaar, teadur (PhD)
  • Hardo Becker, spetsialist (PhD)
  • Rein Drenkhan, dotsent (PhD)
  • Tiia Drenkhan, teadur (PhD)
  • Maris Hordo, dotsent (PhD)
  • Kalev Jõgiste, professor (PhD)
  • Paavo Kaimre, dotsent (PhD)
  • Ahto Kangur, dotsent (PhD)
  • Kalle Karoles, dotsent (PhD)
  • Andres Kiviste, professor (PhD)
  • Henn Korjus, professor (PhD)
  • Diana Laarmann, dotsent (PhD)
  • Mait Lang, vanemteadur (PhD)
  • Reimo Lutter, teadur (PhD)
  • Marek Metslaid, vanemteadur (PhD)
  • Sandra Metslaid, teadur (PhD)
  • Peeter Muiste, professor (PhD)
  • Katri Ots, vanemteadur (PhD)
  • Priit Põllumäe, peaspetsialist (PhD)
  • Tiit Randveer, dotsent (PhD)
  • Ivar Sibul, dotsent (PhD)
  • Meelis Teder, lektor (PhD)
  • Hardi Tullus, professor (PhD)
  • Veiko Uri, professor (PhD)
  • Mats Varik, teadur (PhD)

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat köögiviljakasvatajale hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare