NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
02.06.2018 13:53
Ajakirjanik võtab sõna
02.06.2018 14:17
Sotsi naist ei saa tõsiselt võtta. See pole enam ajakirjanik, vaid palgaline suuvooder.
02.06.2018 14:17
Ajakirjanik võtab sõna asjades, millest ta midagi ei tea. Ta näeb fakte, aga ta ei oska neid tõlgendada. Ta ei viitsigi ennast pühendada tagamaadesse, see on ju nii tüütu. Kas proua on kuulnud sellisest asjast nagu Waldorfi langendikud. On ta üldse kursis miks nii vähe oli metsi alles 1920ndatel. Loomulikult mitte, sest ta on juba niigi tark, piisab sellest, et ta on ajakirjanik. Ta korrutab käibele lastud fraasi "ainult emotsioonid", sest nii on mugavam ja vastasel korral peaks ta süvenema kõikidesse juba avaldatud teadlaste analüüsidesse, aga see on ju nii keeruline ja võib ajada higiseks ning pea valutama. Seda lugupeetud proua ajakirjanik ei taha. Lihtsam on kirjutada valmis järjekordne ennast kordav jutuke, saada selle eest oma kuupalk ja teisete omasuguste noogutav heakskiit.
02.06.2018 14:45
Palju räägitakse lageraielankidest, aga hoopis vähem on juttu meie rohumaade metsa kasvamisest. Seda on autoga sõites näha üle terve Eestimaa. Paljud kultuuriinimesed on metsaraie vastu, väites et metsamajandamine oleks Eesti kultuuri vastane tegevus. Tegelikult põhinebki kogu Eesti kultuur maamajandusel, sealhulgas metsamajandusel. Juba iidsetest aegadest peale on eestlased teinud metsamaa arvelt põllumaad, nad on puud langetanud, jätnud kuivama, siis tule otsa pannud. Ikka selleks, et saaks vilja külvata või muid põllusaadusi kasvatada. Sest tollel ajal oli põllusaadused väärtuslik kaup, millega kaubelda. Juba keskajal aga oli suur nõudlus küttepuidu järele, sest näiteks viinatööstus ja klaasitööstus nõudis hiiglaslikes kogustes küttepuitu. Hiljem tulid tselluloositööstus ja muu, mis puitu nõudis. Suhteliselt rahulik oli metsaraie osas nõukogude aeg. Siis olime osa NLiidust, kus kütteks sai suht lobedalt naftat ja gaasi, ehitised tehti peamiselt betoonist ja Venemaa isegi oli metsarikas, nii et meie metsavarud muudkui suurenesid. Nüüd, kui peame isesisva riigina hakkama saama ja oma taastuvat vara usinsmalt kasutama oleme hakanud, tundub see paljudele millegi ebaloomulikuna. Kuid nii see kindlasti pole.
02.06.2018 16:31
Tädi vôta hoogu maha ja ära edaspidi tee tellimustöid, ii kaotad oma viimasegi ajakirjaniku kutseeetika.
02.06.2018 20:10
Mitte keegi ei vala mingeid krokodilli pisaraid.Eesti metsa laastatakse süsteemselt ja plaanipäraselt.Kuna meil on Põhja-Korea tüüpi ajakirjandusmudel,saab kuulata vaid raporteerivaid sõnumeid.Ükski teismeline Delfi toimetusse sattunu ei kajasta Eesti poolt Hiinaga sõlmitud lepingut,mille kohaselt veetakse Eestist igal aastal välja ümarpuitu 380.000 tihumeetrit 2X aastas.Nüüd tuleb vaid metsa murda.Sellest ka riigipoolne leplikkus totaalse röövraide suhtes.
02.06.2018 22:41
Kas nad kopeerivad neid artikleid üksteise pealt ilma, et vaevuksid asjasse üldse süvenema? Milleks siis üldse kirjutada?
04.06.2018 11:21
Nii loogikavaest ja asjatundmatut kirjutist kah avaldatakse.
12.06.2018 14:44
Eriti narr soig, et linnad maastureid täis ja rohelised ei protesteeri. Ajakirjanikukesekesele teadmiseks, et see ongi Eesti mets, mis nüüd linnamaasturitena ringi vurab, sest ega ühepäevaperemeeste oid ju kaugemale ulatu.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega