Eestis on kaitse all ligi 600, Lätis üle 9000 põlispuu

 (8)
Eestis on kaitse all ligi 600, Lätis üle 9000 põlispuu
Hiljuti tänu vabatahtlikele puuotsijatele arvele võetud Babru ozols Alūksne piirkonnas.Foto: Andmebaas Ozols

Kui Läti looduskaitseagentuur kutsus poolteist aastat tagasi rahvast üles põlispuudest teada andma, oli arvele võetud juba ligi 6000 vana puud. Tänu entusiastide otsingutele suureneb Lätis seaduse poolt kaitstavate üksikpuude hulk pidevalt.

Lätlased kutsuvad oma maalappi põlispuude maaks ning esimesena kerkib lätlase kujutluspilti põlistamm. Tammed moodustavadki kõigist Läti põlispuudest üle 40 protsendi. Ühtlasi on kindlaks tehtud ligi tuhat põlismändi ning -pärna.

Läti juubeliaastal sai erilise hoo sisse üleskutse minna metsa põlispuid otsima. Vabatahtlikud andsid pooleteise aasta jooksul teada 753 puust, millest suurem osa on kriteeriumidele vastavaks tunnistatud. Üks puuentusiast Arnis Bērziņš saatis looduskaitseagentuurile andmed 2150 põlispuu kohta.

Kui edastatud pildi ning esialgsete mõõtmiste järgi näib puul potentsiaali olevat, sõidavad kohale ametnikud, kes puu üle mõõdavad. Sobivuse korral lisatakse puu põlispuude loendisse ning see saab enda lähedusse vastava märgise – valge tammelehe rohelisel foonil.

Praeguseks on Lätis kaitse all 9163 põlispuud. Looduskaitse alla võtmiseks piisab üksnes sellest, kui puu on piisavalt suureks kasvanud. Maaomanikul lasub seepeale kohustus puud kaitsta.

Näiteks harilik mänd loetakse Lätis põlispuuks siis, kui tema rinnasümbermõõt 1,3 meetri kõrguselt on 2,5 meetrit või kõrgus 38 meetrit; tamme siis kui ümbermõõt on 4 meetrit või kõrgus 32 meetrit; pärna siis, kui tema ümbermõõt on 3,5 meetrit või kõrgus 33 meetrit.

Läti suurim kadakas. Foto: Rūta Zepa

Põlispuu kaitse Lätis

Seotud lood:

Kaitsealuse põlispuu staatuse saab puule anda 2010. aastal välja antud valitsuse eeskirja järgi. Selles on kindlaks määratud erinevate puuliikide ümbermõõt ning kõrgus, mil need põlispuudeks võib lugeda. Ühtekokku on põlispuu määramise kriteeriumid seadusesse raiutud 54 puuliigi kohta.

Kaitse alla võetakse puu, okste alla jääv maa ning seda ümbritsev 10 meetri laiune vöönd. Kaitsealusel territooriumil on keelatud kõik tegevused, mis võiksid puu kasvu ning looduslikku arengut negatiivselt mõjutada.

Piirata ei tohi vaadet puule, ligipääsu sellele, vähendada puu esteetilist väärtust, muuta puu vee- või toiterežiimi ega hävitada looduslikku alustaimestikku.

Kaitsealuse puu raiumine on lubatud ainult juhtudel, kui puu on muutunud ohtlikuks ning pole teist võimalust ohtlikku olukorda likvideerida, näiteks oksi saagides või tugesid paigutades. Ühtlasi tuleb raiumiseks looduskaitseagentuurilt luba saada.

Trahv põlispuu loata raiumise eest on eraisikule 140 kuni 700 eurot ning juriidilisele isikule 280 kuni 1400 eurot.

Eestis käib teisiti

Eestis peetakse põlispuud üldrahvalikuks mõisteks, mille kohta ühtset definitsiooni ei ole.

“Põlispuud võivad väga erinevad olla – näiteks taluõuel kasvav vana kask võib olla seal elava pere mõistes samuti põlispuu,” ütleb keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.

Küll aga tellib keskkonnaamet kaitsealuste üksikpuude ja nende kaitse jaoks ekspertiisi oma ala spetsialistidelt.

“Tuginedes nii nende arvamusele kui ka kirjanduse andmetele hindame, kas tegemist on Eesti mastaabis erilise eksemplariga, mis on puu väärtused ja millised riskid on tema säilimiseks. Üks Eesti parimaid eksperte selles vallas on Hendrik Relve, kellelt oleme ka ekspertiise küsinud. Saadud ja analüüsitud info põhjal otsustame, kas võtta puu kaitse alla või mitte,” ütleb Ader.

Praegu on Eestis 1091 kaitstavat looduse üksikobjekti, millest üksikpuid ja puuderühmi on 604 ning ülejäänud on rändrahnud ja kivikülvid.

Läti jämedaim tamm, Kaives Senču ozols. Foto: Läti keskkonnaagentuur

Läti vs. Eesti tipud

Metsas põlispuid nii palju ei kohtagi, neid on eelkõige ürgorgudes, jõeorgudes, parkides, alleedel, vanades talukohtades ning mereäärsetel luidetel. Kõige rohkem põlispuid leiab Läti põhjaosas Vidzemes ning edelaosas Kuramaal.

Läti kõrgeim puu on kuusk, Sauta kalna garā egle, millel pikkust 45,4 meetrit (Sigulda piirkond, Sigulda vald). Eestil on vastu panna aga 48,6 meetri pikkune kuusk Veriora vallas.

Kõige toekam tamm Lätis on Kaives Senču ozols, mille ümbermõõt on 10,14 meetrit ning kõrgus 18 meetrit (Tukumsi piirkond, Sēme vald). Tamme-Lauri tamme ümbermõõt on 8 meetrit ning kõrgus 17 meetrit.

Loe veel

Läti suurim pärn on Valdemārpils elku liepa. Selle ümbermõõt on 8,33 meetrit ning kõrgus 26 meetrit (Talsi piirkond, Ārlava vald). Eesti rekordpärn kasvab Saaremaal Liikülas. 2000. aastal saadi selle ümbermõõduks 6,8 meetrit.

Läti kõige suurem kadakas on Rietekļa paeglis. Selle ümbermõõt on 3,14 meetrit ning kõrgus 9,3 meetrit (Burtnieki piirkond, Valmiera vald). Eesti jämedaima kadaka tüve ümbermõõt on 2,01 meetrit.

Aastast 2013 on Läti kaitsealused põlispuud kaardi järgi leitavad internetist Ozolsi nime kandvast andmebaasist, kus vabatahtlikud saavad uusi põlispuid looduskaitseagentuurile kontrollimiseks esitada.