Euroopa Liidu kliimapoliitika: metsaraie tuleb kompenseerida
Liikmesriigid peavad metsaraie tulemusel kasvava heitkoguste hulga „kompenseerima“ uute istikutega või olemasolevate metsade ning rohu- ja põllumaade jätkusuutlikuma majandamisega, seisab teisipäeval, 11. juulil keskkonnakomisjonis hääletuse läbinud õigusloomes. Kehtib põhimõte, et raie tõttu ei tohi väheneda metsade võime siduda süsinikuheitmeid.
Euroopa Liidus on kokku 182 miljonit hektarit metsa ning mets katab 43 protsenti kogu ühenduse pindalast. Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola ja Rootsi annavad kokku 70 protsenti ELi metsadest. Eesti territooriumist on metsa ja metsamaaga kaetud 54 protsenti.
Mets on ökosüsteemile vajalik mitmel moel. Mets kaitseb maapinda erosiooni eest, on osa vee ringkäigust looduses, pakub elupaiku loodusliku mitmekesisuse säilimiseks ning tasakaalustab kohalikku kliimat.
Hea tervise juures metsad aitavad kaasa võitlusele kliimamuutustega, kuna fotosünteesi tarbeks seovad puud süsinikdioksiidi.
Maakasutus ja metsaraie
Kõnealuse õigusloome tulemusel lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heitmed ja ühtlasi nende talletamine ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikku.
LULUCF-sektor koosneb peamiselt metsa- ja põllumaast ning nende vahel toimuvast maakasutuse muutmisest. Sektor mitte ainult ei eralda heitkoguseid, vaid ka seob neid.
Süsinikdioksiidi atmosfäärist eemaldamise eest vastutavad metsad. ELi heitmetest talletavad ELi metsad igal aastal ligi 11 protsenti.
Sektori heitmed tekivad maakasutuse muutmisest (metsast tehakse põllumaa), metsaraie tagajärjel ning tegevusest põllumaadel. Viimase puhul eraldavad heitmeid nii kariloomad kui põllumajanduslik maa ise.
Teised ELi kliimaraamistikku kuuluvad sektorid – heitkogustega kauplemise süsteem ning jõupingutuste jagamise määrus – vaid eraldavad heitmeid.
Pariisi kliimalepe ja õigusloome
Parlamendi eesmärgiks on hoida ära metsaraiest tulenev süsinikuheitmete kasv. Saadikud soovivad liikmesriikidele kehtestada kohustuse, mille alusel tuleb kompenseerida maakasutuses tehtavad muudatused. See tähendab uue metsa istutamist ning metsa- ja põllumaa paremat majandamist.
Õigusloome on vastavuses Pariisi kliimaleppe eesmärkidega. Leppest lähtuva ELi kliimaraamistiku eesmärgiks on vähendada heitkoguste hulka 2030. aastaks 40 protsendi võrra võrdluses 1990. aasta tasemega.
Õigusloome peaks tulema täiskogul hääletusele septembris, pärast mida algavad institutsioonide vahelised läbirääkimised lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.
