NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
19.03.2018 14:56
Ehk siis kaebajale ei meeldinud, et lageraiet tehti selleks lubatud ajal kooskõlas kõigi seadustega?
Lihtsalt pidas oma metsaks ja solvus, et Riigimetsa Majandamise Keskus riigimetsa majandama hakkas?
    20.03.2018 08:57
    on ka selline asi nagu terve mõistus, arvestamine mitte ainult enda vajadustega. Kui sa tead, et see on pesitsusala ja raiud selle maha, kuidas saab seda õigustada seadusega? Seadusi teevad inimesed inimestele. Kas loodus ka arvab, et kõik, mis me teeme, on seaduslik? Täielik sovett.
Anonüümne kommentaar
19.03.2018 15:04
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "agga" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
19.03.2018 15:06
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "endine puukallistaja" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    20.03.2018 00:24
    Uku Ujari, te unustate ära, et RMK-l ei ole mingit OMA metsa, on riigimets ja riik ei ole käputäis tatikaid Toompeal+riigiametnikud, vaid riik on RAHVAS. Riigil ei ole ka "riigi raha," vaid on rahva raha, maksumaksjate raha. Riigimets on meie KÕIGI oma, meie ühine vara, mille kasutamise asjus on rahval õigus, isegi kohustus kaasa rääkida. Meenutan siinkohal ka EV põhiseadust: § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
    § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastust ja 5 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
19.03.2018 15:25
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Kodanik" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
19.03.2018 18:04
Lavastatud foto- keegi ei paneks lindudele mõeldud pesakasti nii madalale.
19.03.2018 21:59
Kahjuks on meie Valitsus riigimetsa andnud RMKle hooldada...Tubli Valitsus soosib Eesti metsade laastamist. Isegi raierahu ei kehti liikidele soosivalt... Äkki oleks aeg raielubade jagamisel arvestama hakata kõrvuti asetsevate lageraiete ulatust... Liiga suureks hakkavad lageraie metsamaad pindaladelt kujunema.... Tegelt peaks lageraie olema ekstreemvariant... juhul kui mets on suures ulatuses kahjustunud...Riigimets on riigirahva mets, mitte RMK ja Valitsuse omand. Rahva häälega ja loodusega tuleb arvestama hakata, mitte teatud puidumajandajate kukrute täitmisega.
    20.03.2018 08:44
    võibolla hakkavad kontsentratsioonilaagreid ehitama sinna. Ameerikas juba kuulutati keskkonnakaitsjad majandusterroristideks. Ilma metsata ongi see riik nagunii üks suur kontsentratsioonilaager. Ahistav, trööstitu, rüvetatud, segipekstud GULAG. Nii inimesele, kes veel hoolib ja hingab kui ka loomadele
20.03.2018 18:50
eks tehke ise järeldused, kas keskkonnopoliitika järgib Põhiseadusest tulenevaid kohustusi: PÕHISEADUS ja selle selgitused komnenteeritud väljaanne 2017.

§ 3.   Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.

§ 5.   Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
Kooskõlas PS preambulis fikseeritud riigi ülesandega olla “pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus” paneb § 5 riigile kohustuse kujundada looduskeskkonna säästlikku ja avalike huvide kohast kasutamist tagav õiguslik režiim, millega piiratakse isikute õigusi keskkonnakaitse vajadustest lähtudes. Iga isiku kohustuse looduskeskkonda säästa sätestab § 53.
Keskkonna väärtus inimese ja ühiskonna jaoks ei seisne üksnes tema kasutamise võimaluses, vaid juba pelgas olemasolus (nn eksisteerimisväärtus). 
Kuna rahvuslik rikkus ei piirdu majandusliku aspektiga, peab riigi keskkonnapoliitika juba §-st 5 tulenevalt tasakaalustatult arvestama erinevaid avalikke (sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi) huve.
Juba “loodusvarade ja -ressursside” mõiste laia ulatuse ning sellega hõlmatud objektide loodusliku olemuse äärmise mitmekesisuse tõttu ei samastu mõiste “rahvuslik rikkus” riigi tsiviilõigusliku omandiga
Riigikohus on otsesõnu rõhutanud, et keskkonnaküsimuste otsustamisel tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist

§ 32.   Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.
  Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
  Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik.
  Pärimisõigus on tagatud.

§ 53.   Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega