Halduskohus peab jätkama Nursipalu raadamise seaduslikkuse uurimist

 (1)
Metsaraie Nursipalus
Metsaraie Nursipalus.Foto: Kaitseministeerium

Tallinna ringkonnakohus otsustas, et Tallinna halduskohus peab jätkama Nursipalu raie seaduslikkuse uurimist, mille kohta kodanikuühenduse poolt esitatud määruskaebuse halduskohus esialgu tagasi lükkas.

Möödunud aasta lõpul andis kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) Tallinna ringkonnakohtusse määruskaebuse, milles paluti Tallinna halduskohtu poolse tagasilükkava määruse tühistamist ning esialgse kaebuse menetlusse võtmist, et tuvastada Keskkonnaameti 92 hektarilist Nursipalu raadamist lubanud otsuse ebaseaduslikkust.

Esialgses kaebuses osutati eelkõige sellele, et keskkonnaameti väljastatud raadamisload olid õigusvastased, kuna puudus nende lubamiseks vajalik alusdokument ehk Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti riigi eriplaneering. Planeeringut ei saanud veel eksisteerida, sest projekti keskkonnamõjude hindamine (KMH) oli alles lõpule viimata.

Kuigi Halduskohtu esialgne seisukoht oli, et peale puude mahavõtmist pole raie ebaseaduslikkust enam võimalik tõestada, siis leidis ringkonnakohus, et raadatava ala jagamine väiksemateks kui 100-hektarilisteks aladeks, pääsemaks niimoodi KMH-st, on lubamatu.

Ringkonnakohus leidis, et kuna lõplikult on samal eesmärgil raadatava ala suuruseks ca 165 hektarit, siis tuleks ka mitmes etapis läbi viidavat raadamist vaadelda ühtse tervikuna. Vastasel juhul oleks võimalik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse raadamise KMH-d puudutavate sätete täitmist sellisel moel vältida, kuid see ei saa vastata antud sätete mõttele.

Seotud lood:

Kodanikuühenduse jurist Sven Anton selgitas, et nüüd peab halduskohus tuvastama, kas raadatava ala tükeldamine on viidud läbi KMH vältimiseks. „Kui kohus selle tuvastab, siis on raie õigusvastane ja järgmised raadamised vajavad KMH-d,“ selgitas Anton.

„Õigusvastasuse tuvastamine on oluline antud asjas aga seepärast, et Nursipalul plaanitakse veel üle kahesaja hektari metsa maha raiumist kõrgete looduskaitseväärtuste vahetus läheduses. Meie ühenduse seisukohalt on lubamatu, et polügooniga kattuva Keretü looduskaitseala loomisega on juba aastaid viivitatud, samal ajal kui loodusväärtusi otseselt kahjustavate otsuste puhul kiirustatakse ning otsitakse teid seadustest kõrvale minemiseks.“

Riigi eriplaneeringut ringkonnakohus siiski ainuvõimalikuks alusdokumendiks ei pidanud, kuna keskkonnaamet tugines raadamislubade andmisel Nursipalu harjutusväljaku arendusprogrammile, milleks neil oli kaalutlusõiguse põhjal ka seaduslik alus. Kohus nõustus aga, et sellise juhtumi puhul on huvitatud isiku õiguskaitselised võimalused hetkel vähetõhusad, arvestades, et EMA reageeris juhtumile võrdlemisi kiiresti.

Praeguseks hetkeks on ringkonnakohus saatnud kodanikuühenduse kaebuse Tallinna halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare