„Esimene droonivaimustus metsanduses on läbi. Hakatakse juba aru saama, et on küll jube ilus metsapilt, aga mis ma sellega peale hakkan,” nentis ka Kristjan Veeris tarkvarafirmast ForestSoft. „Raudvara jõuab juba iga ettevõte osta, nüüd on see koht, kus tuleb sinna teenuseid peale arendada.”

Innovatsioonipaneelil metsahaldusfirma HD Forest 20. juubelikonverentsil arutlesidki vastava ala spetsialistid, kuhu arvuti- ja metsameeste koostöö lähiajal võiks jõuda. Lisaks ForestSoftile oli kohal ka Pille Kaas Deskisest, kes tõdes, et seniste edusammude taga on justnimelt väga efektiivne koostöö tarkvaraarendajate ja kasutajate - metsandusettevõtete – vahel. Veeris lisas, et riik omakorda määrab suuna, kuhu tarkvaraarendajad katsuvad ennast sättida.

Allan Sims keskkonnaagentuurist nentis, et kui varem kasutasid metsainfosüsteeme vaid metsandusinimesed, siis viimase kahe aasta jooksul kasutavad andmeid praktiliselt kõik eesti elanikud pidevalt. „Peamine, et andmed oleks nii esitatud, et nad oleks ka inimeste jaoks kasutatavad.”Tarkvaraarendajad leidsid, et asjadest arusaamine sõltub peamiselt sellest, kas kuidas info visualiseerida. Kui on hea disain, suudab kasutaja ükskõik mis tarkvara kasutada efektiivselt.

Teine koht, kus on veel arenguruumi, on standardiseerimine. Mida rohkem suudetakse nii riigi kui erasektori poolt kogutavate andmete formaate kooskõlastada, seda vähem vigu tekib ja see on puhtalt kokkuleppe küsimus.

„Süsteemid tuleb omavahel tööle saada,” leidis Veeris. „Oleme küll digiriik, aga erinevad platvormid ei suuda alati ühilduda. Metsandus ei ole omaette maailm, siin on samad nõudmised ühiskonna poolt, mis teistel erialadel.”

Kui suur on aga ikkagi meie raiemaht ja kas aastane või pikem intervall selle teada saamiseks on piisav?

„Harvesteride tarkvarast saame teada, palju tihumeetreid ta lõikas, aga mitte hektareid,” selgitas Allan Sims. „Ja kõike ei raiuta ka harvesteriga. Aga liigume selles suunas, et andmed ei oleks aastatetagused.”

Simsi sõnul on küsimus ka selles, kui kiiresti meil neid andmeid vaja on. „On meil tõesti vaja teda, palju eile või üleeile raiuti? On olnud paikilisemaid asju, millega tegeleda. Aga kaugseire projektid käivad, et saaks kiiremini teada.”

Ants Vain maa-ametist ütleb aga, et tegelikult taoline on rakendus juba olemas. „On kaardikihid, kus on taimkattemudeleid võrreldud ja on toodud välja kohtad, kus taimkatte muutus on suur. Aga see ei ole päris täpne.”

Väga suuri hüppeid metsanduse andmetöötluses ja infotehnoloogiates spetsialistid lähiaastateks ei ennusta. „Kõik suured asjad hakkavad väikesed,” leidis Kristjan Veeris. „Läbi automatiseerimise, kus meil on vaja vähem liigutusi teha, muutused tulevadki.”

„On üsna ettearvamatu mis innovatsioonis hetkel plahvatab,” lisas Pille Kaas. „Oluline on olla tehnoloogiaga kursis ja uuendusi ära kasutada.”

Allan Sims leiab, et tähtis on see, mida ühiskond ootab. „Ootused võivad kardinaalselt muutuda ja see mõjutab ka IT lahendusi.”

MEIL JA MUJAL

Allikas: HD Foresti 20. juubelikonverents “Kaasaegne metsamajanduspraktika erinevates riikides”
Igal riigil oma iseärasused
Kui investeerida metsa, on Prantsusmaal maksud väiksemad, seetõttu investeeringud kasvavad.
Turism on metsaomaniku oluline tuluallikas Prantsusmaal eelkõige seetõttu, et erametsa ei või niisama minna ja maaomanik saab selle eest raha küsida.
Viimase 16 aasta jooksul on paberimassi tootmine kasvanud Ladina-Ameerikas ja Aasias ning kahanenud Põhja-Ameerikas ja Euroopas.
Kuna suurem jagu Taani metsadest on Saksa süsteemi eeskujul kunstlikult rajatud, siis umbes 77% sellest on ühevanuseline ja -liigiline. Praegu tahetakse muuta metsa mitmekesisemaks, kuid mõistetakse, et seda saab teha umbes sajandiga.
Taani metsaomanik saab 20% tulu puidust ning jõulupuudest, 80% tulust laekub jahiõiguste müügist. Jahilkäimine on Taanis väga populaarne ka metsaomanike endi seas.
USA lõunaosariikides võib erametsaomanik teha mida tahab, sest metsandust reguleerivaid seadusi eriti ei ole. Veereostust aitavad vältida ja liike kaitsta pigem vabatahtlikud head tavad.
Kui meil on metsa väetamine keelatud, siis paljudes muudes kohtades, nagu ka USAs, on see levinud. Oluliseks loetakse väetamist juba istutamisel, kusjuures väetis pannakse otse istutusauku, kuna siis ei toida see umbrohtu.