Innovatsioon metsanduses: droonid teevad ilusaid pilte, aga mis saab andmetest edasi?
Metsandusdebati raames on üks peamisi vaidlusteemasid raiemaht. Kui suur see ikkagi on ja kas andmed on ka õiged? Andmetöötluse- ja tarkvaraspetsialistid küsivad aga hoopis: on meil üldse vaja teda, palju eile raiuti?
„Andmete kogumine on tore töö, aga tihti unustatakse, et sellele eelneb planeerimine ja hiljem töötlemine,” tõdes maa-ameti geoinfosüsteemide büroo peaspetsialist Ants Vain paneeldiskusioonil “Võimalikud infotehnoloogilised suunad Eesti metsanduses”.
„Esimene droonivaimustus metsanduses on läbi. Hakatakse juba aru saama, et on küll jube ilus metsapilt, aga mis ma sellega peale hakkan,” nentis ka Kristjan Veeris tarkvarafirmast ForestSoft. „Raudvara jõuab juba iga ettevõte osta, nüüd on see koht, kus tuleb sinna teenuseid peale arendada.”
Innovatsioonipaneelil metsahaldusfirma HD Forest 20. juubelikonverentsil arutlesidki vastava ala spetsialistid, kuhu arvuti- ja metsameeste koostöö lähiajal võiks jõuda. Lisaks ForestSoftile oli kohal ka Pille Kaas Deskisest, kes tõdes, et seniste edusammude taga on justnimelt väga efektiivne koostöö tarkvaraarendajate ja kasutajate - metsandusettevõtete – vahel. Veeris lisas, et riik omakorda määrab suuna, kuhu tarkvaraarendajad katsuvad ennast sättida.
Allan Sims keskkonnaagentuurist nentis, et kui varem kasutasid metsainfosüsteeme vaid metsandusinimesed, siis viimase kahe aasta jooksul kasutavad andmeid praktiliselt kõik eesti elanikud pidevalt. „Peamine, et andmed oleks nii esitatud, et nad oleks ka inimeste jaoks kasutatavad.”Tarkvaraarendajad leidsid, et asjadest arusaamine sõltub peamiselt sellest, kas kuidas info visualiseerida. Kui on hea disain, suudab kasutaja ükskõik mis tarkvara kasutada efektiivselt.
Teine koht, kus on veel arenguruumi, on standardiseerimine. Mida rohkem suudetakse nii riigi kui erasektori poolt kogutavate andmete formaate kooskõlastada, seda vähem vigu tekib ja see on puhtalt kokkuleppe küsimus.
„Süsteemid tuleb omavahel tööle saada,” leidis Veeris. „Oleme küll digiriik, aga erinevad platvormid ei suuda alati ühilduda. Metsandus ei ole omaette maailm, siin on samad nõudmised ühiskonna poolt, mis teistel erialadel.”
Kui suur on aga ikkagi meie raiemaht ja kas aastane või pikem intervall selle teada saamiseks on piisav?
„Harvesteride tarkvarast saame teada, palju tihumeetreid ta lõikas, aga mitte hektareid,” selgitas Allan Sims. „Ja kõike ei raiuta ka harvesteriga. Aga liigume selles suunas, et andmed ei oleks aastatetagused.”
Simsi sõnul on küsimus ka selles, kui kiiresti meil neid andmeid vaja on. „On meil tõesti vaja teda, palju eile või üleeile raiuti? On olnud paikilisemaid asju, millega tegeleda. Aga kaugseire projektid käivad, et saaks kiiremini teada.”
Ants Vain maa-ametist ütleb aga, et tegelikult taoline on rakendus juba olemas. „On kaardikihid, kus on taimkattemudeleid võrreldud ja on toodud välja kohtad, kus taimkatte muutus on suur. Aga see ei ole päris täpne.”
Väga suuri hüppeid metsanduse andmetöötluses ja infotehnoloogiates spetsialistid lähiaastateks ei ennusta. „Kõik suured asjad hakkavad väikesed,” leidis Kristjan Veeris. „Läbi automatiseerimise, kus meil on vaja vähem liigutusi teha, muutused tulevadki.”
„On üsna ettearvamatu mis innovatsioonis hetkel plahvatab,” lisas Pille Kaas. „Oluline on olla tehnoloogiaga kursis ja uuendusi ära kasutada.”
Allan Sims leiab, et tähtis on see, mida ühiskond ootab. „Ootused võivad kardinaalselt muutuda ja see mõjutab ka IT lahendusi.”