Kogukonnamets tuleb plaanitust hõredam, aga tuleb siiski
Metsa lageraiest päästa sooviv kogukond ja metsafirma jõudsid nutikale kokkuleppele, mis võiks eeskujuks olla ka kõigile teistele, kes meie metsi raiete eest kaitsta soovivad.
Kogukonna metsade projekti algatas märtsis ökohariduse vallas tegutsev Rea Raus sooviga teha metsa kaitseks midagi konkreetset lisaks „klikkimisele ja laikimisele, sheerimisele ja täägimisele”, nagu kirjutatakse MTÜ kodulehel.
Kui MTÜ metsafirmaga A&P Mets läbirääkimisi alustas, lepiti kokku kõnealuse küpse metsaga 5 hektari suuruse maatüki hinnaks umbes 80000 eurot. Tehing loodeti Rausi sõnul teoks teha mai lõpus. „Mingeid siduvaid lepinguid A&P Metsaga me sõlminud ei ole, kuna see tooks meie pisikesele MTÜle kaasa kohustusi, mida me ei saa täita,” lisas Raus.
„Kahjuks on tehing tõesti algselt kokku lepitud mahus teostamata jäänud,” rääkis A&P Metsa juhataja Ants Aidla. „Algselt lubas MTÜ metsa välja osta aprillis, kuna nad aga vajaminevat raha kokku ei saanud pikendasime omalt poolt tähtaega, kuid paraku taganes MTÜ tehingust ka järgmisel tähtajal.”
Esmaspäevaks oli Hooandjas kokku saadud veidi üle 9000 euro. „Kuna meie kampaania on kulgenud hästi, eriti pidades silmas suhteliselt suur eesmärgiks olevat summat, siis pikendas Hooandja meie kampaania aega tervelt 56 päeva võrra,” sõnas Rea Raus Kogukonna Metsad MTÜst.
Metsa omanik A&P Mets aga ei pea mõistlikuks raiega nii kaua oodata. „Mõistetavalt on metsafirma huvitatud selle metsa osas selguse ja kokkuleppe saamisest,” ütles Raus. „Arvestame reaalsusega, et me ei pruugi sellist summat kokku saada.”
„Kohtumisel MTÜ-ga sel nädalal püüdsime koos leida tekkinud olukorrale lahendust ja tundub, et jõudsime ka ühise kokkuleppeni,” selgitab Aidla. „Müüme neile metsa selles mahus, milleks neil tänasel päeval raha on.”
„Praegu on kaalumisel alternatiivne variant, et osta mets välja osaliselt metsaga,” lisab Raus. Aidla sõnul märgib MTÜ omalt poolt ära selle osa metsast ja need puud, mille säilitamist nad kindlasti soovivad. „Need osad jätame siis ka raiest puutumata,” lubab ta.
Ehk siis sisuliselt ostab MTÜ ära kõnealuse metsamaa ja osa sellel kasvavaid puid – täpselt niipalju, kui raha jagub. Suurem osa puid ning nende raiumise õigus jääb algsele omanikule ehk A&P Metsale.
Küpse metsaga metsamaa hinnast moodustab maa hind suurusjärgus viis protsenti. Kasvama jäävate puude hind on aga vastavalt puiduhindadele võimalik täpselt välja arvutada. Nii ongi võimalik tegutseda vastavalt põhimõttele, mida õpetaja Laur soovitas Tootsile: kui tervet rehkendust teha ei jõua, võib ka pool teha.
Kogukonna Metsad MTÜ ostab A&P Metsalt just nii palju puid, kui raha jagub. Lisaks metsamaa, mille rahaline väärtus ilma puudeta on marginaalne, kuid kus kogukond lubab tulevikus säästlikult metsa majandama hakata.
„Meie liikmed on valmis tegelema ka metsaistutusega. Asume kindlasti metsa taastama, kuid seda juba koostöös metsateadlastega sest me soovime tulevikumetsa näha võimalikult mitmekesisena,” selgitab Raus.
„Hea meel on selle üle, et ka looduskaitsjate poolelt hakkab aina enam kostma seda häält, et nad ei ole metsamajandamise vastu,” tõdeb metsafirma esindaja Aidla. „Oluline on, et näeksime neid erinevaid huve ja püüaksime ühiselt mõistlike lahendusteni jõuda.”
Aidla sõnul on neid inimesi palju, keda häirib lageraie näiteks nende kodu lähedases metsas. „Koostöö Kogukonna Metsad MTÜga on selles mõttes hea näide – ei tasu kohe metsafirmat rünnata ja ajakirjanduse poole pöörduda. Tegelikult on võimalik alati kokkuleppele saada.”
Ta toob näiteks, et kui kellegi kodulähedasse metsa on planeeritud lageraie ja see inimest häirib, saab rahulikult metsafirmaga rääkides eraldada näiteks poolesaja meetrise metsaosa, mis püsti jäetakse.
Mõistagi tuleb sel juhul kompenseerida metsa omanikule saamata jäänud tulu. „Kõige kindlam on maja tagune mets lihtsalt lahti kruntida ja ära osta, siis võib kindel olla, et mets ka omaniku vahetumisel püsti jääb.”
Kas üksikute maalappide ja eraldisesvate puude kaupa on võimalik päästa kogu ökosüsteemi? See tundub utoopiline, kuid tegelikult on. Retsepti, mis kõik probleemid hoobilt lahendaks, pole nagunii olemas.
Kui aga keegi tahab metsa kaitseks veel midagi peale „laikimise ja sheerimise” teha, siis tükikese omandamine selle kaitsmise eesmärgil on kindlasti väike samm suure eesmärgi poole. Eriti, kui teha seda läbimõeldult.
Näiteks Kogukonna Metsad MTÜ kavatseb metsa omandada ka tulevikus. „Tahame ka edaspidi osta metsamaad kaitsealadel või kaitsealade ääres,” selgitab Raus. „Kaitsealade läheduses metsade ostmine suurendaks seda ühtset metsamassiivi, mis on vajalik kogu mitmekesisele elusloodusele.”
