Kolm põhjust, miks just nüüd oma noore metsa hooldamisele mõelda

 (1)
Noore metsa hooldamisega kujundame „võsast“ tulevikumetsa ja anname väärtuslikele puuliikidele paremad kasvutingimused.
Noore metsa hooldamisega kujundame „võsast“ tulevikumetsa ja anname väärtuslikele puuliikidele paremad kasvutingimused.Ilmar Saabas

Selleks et ka meie lastel ja lastelastel oleks olemas terved, tugevad ja liigirikkad metsad, peame nende eest juba praegu hoolt kandma. Eestis on mitukümmend tuhat metsaomanikku, kes saaks toetuse abiga investeerida oma noore metsa tulevikuväärtuse tõstmisse.

Metsahoolduseks saab toetust küsida kuni 8. juunini. Panime kirja kolm põhjust, miks sellele just nüüd mõelda võiks.

Tulevikus suurem tulu

Noore metsa hooldamisega kujundame „võsast“ tulevikumetsa ja anname väärtuslikele puuliikidele paremad kasvutingimused. Valgustus- ja harvendusraiega antakse noores metsas puudele ruumi ja rammu kasvamiseks ning kujundatakse puistu liigiline koosseis tulevikus. Näiteks võib samas kasvukohas kasvada meile tuttava ilmega pohlamännik või metsakasvatuslikke võtteid kasutamata hoopis kaasik.

Pärast hooldusraieid saavad alles jäänud puud rohkem valgust ja toitaineid, mistõttu nad kasvavad kiiremini ning jämedamaks. Nii sirguvad tulevikus tugevamad ja kvaliteetsemad puistud, mis toovad metsaomanikule ka suuremat majanduslikku kasu.

Maaülikoolis uuriti valgustusraiete majanduslikku mõju 2000ndate keskel. Tookord leiti, et investeering tasub end suurema arvestusliku aastatulu näol ära juba kaheksa aastaga.

Uuendusraieikka jõudes võib hooldatud mets omanikule pakkuda mitmekordset tulu. Hooldatud metsa väärtus on suurem ka tänu kenamale väljanägemisele ning parematele liikumisvõimalustele, mis muudavad hõlpsamaks metsas teenuste pakkumise.

Praegu veel võimalus toetust küsida

Seotud lood:

Et motiveerida metsaomanikke oma metsas toimetama ja noort metsa hooldama, makstakse hooldusraiete tegemiseks maaelu arengukava rahast toetust. Valgustus- ja harvendusraiete tegemiseks kuni 30aastases metsas on tänavuses toetuseelarves kokku 1,5 miljonit eurot. Varasemad aastad on näidanud, et kõik nõuetekohased hooldusraie toetuse taotlused saavad ka rahastatud.

Metsaomanikel tasub juba praegu toetuse küsimise võimalust kasutada, sest mõne aasta pärast ei pruugi seda enam olla. Praegu maaelu arengukavas kokku lepitud toetusmeetmed lõpevad 2020. aastaks ning Euroopa Liidu tõukevahendite vähenemise tõttu on järgmise perioodi eelarvesummad kindlasti tunduvalt väiksemad. Kas ja kui palju siis metsakasvatust toetatakse, ei tea praegu veel keegi.

Tänavu saab Erametsakeskusest metsahoolduse toetust küsida 28. maist 8. juunini. Toetatakse kuni 30aastases puistus hooldusraiete tegemist, töödega võib alustada juba taotluse esitamisele järgneval päeval. Toetussumma on 159 eurot hektari kohta, mis peaks katma vähemalt poole tegelikest kuludest. Toetust saab küsida kohaliku metsaühistu kaudu või e-PRIA portaalis. Taotlemistingimuste kohta leiab lisainfot erametsaportaalist www.eramets.ee/toetused/metsameede.

Kui ise ei oska, on abistajad olemas

Suur osa metsaomanikest elab oma metsast kaugel ning selle seisukorrale iga päev ei mõtle. Metsakasvatuslike tööde ettevõtmisel saavad aga sageli takistuseks aja ja teadmiste puudus. Sellises olukorras tulevad omanikule appi kohalikud metsaühistud.

Tavaliselt mittetulundusühingutena tegutsevates metsaomanike ühendustes on olemas metsatööde planeerimiseks ja tegemiseks vajalikud teadmised ning kontaktid, samuti on ühistutes olemas kogu metsatoetuste taotlemist puudutav informatsioon. Metsaomanik saab metsaühistust endale vajaliku info ja juhiseid oma metsa eest hoolitsemiseks. Kui aga endal ei ole soovi oma metsaga tegelda, korraldavad metsaühistu spetsialistid kõik vajalikud tööd metsaomaniku jaoks ise ära.

Ühistud on järjepidevalt tõstnud metsaomanikele pakutavate teenuste hulka ja kvaliteeti. Selle tunnistajaks on ka stabiilselt kasvav metsaühistuga liitunud metsaomanike arv, mis on juba üle 12 000.

Loe veel

Metsaühistute kontaktid leiab erametsaportaalist www.eramets.ee/metsauhistute-kontaktid.

Kertu Kekk, SA Erametsakeskus kommunikatsioonijuht

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare