Kuusikutest riigimetsas: eesmärk pole iga hinna eest raiuda, vaid teha seda targalt

 (2)
Kuusikutest riigimetsas: eesmärk pole iga hinna eest raiuda, vaid teha seda targalt
Kui lähemal aastatel kuusikuid ei raiutaks, läheks suur hulk praegu veel väärt puitu lihtsalt raisku.Põhja-Eesti Metsaühistu

Kui kuusikute raie riigimetsas seitsmeks aastaks peatada, nagu pani ette Toomas Frey, saaksime viljakatel muldadel kasvavatelt kuusikutelt peagi vaid küttehaket.

Kuuse raievanuse alandamine ei too kaasa raiemahu suurendamist riigimetsas, vaid annab võimaluse metsi viljakates kasvukohtades arukamalt majandada. Ükski mõistlik omanik ei raiu metsa maha kohe, kui vanus lubab, vaid ikka siis, kui selleks on parim aeg. Seda talupojatarkust kinnitab ka fakt, et vanade metsade osakaal riigimetsas mitte ei kahane, vaid kasvab.

Vanade kuusikute osakaal kasvab

RMK hoole alla usaldatud metsamaa pindala on 982 000 hektarit. Kõige rohkem ehk 42% kasvab seal männikuid, järgnevad kaasikud 30% ja kuusikud 21%-ga. Kuusikute pindala on 202 600 hektarit.

Range kaitse all on neist kuusikutest 17%. Seal mingit majandustegevust ei toimu. Ülejäänud kuusikud on majandatavad, ent 6% puhul kehtivad selleks täiendavad piirangud. Jätame kõrvale rangelt kaitstavad metsad ja vaatame lähemalt, missugused need majandatavad RMK kuusikud on.

Kuusikute uuendusraie arvestuses olnud metsamaa pindala oli 2016. aastal 153 000 ha. See number on 202 600 hektarist väiksem seetõttu, et uuendusraie arvestus tehakse aasta ette ja metsamaa pindala oligi siis väiksem (maareform toob RMK-le maad juurde). Teiseks ei kaasata uuendusraie arvestusse kaitsealade majandatavaid osi ja puhkealasid.

Seotud lood:

Sellest 153 000 hektarist vastas uuendusraie kriteeriumitele nii vanuse kui ka diameetri järgi 19 780 ha ehk 12,9% kuusikute metsamaa pindalast.

Ühtlase kasutuse raiering 89 aastat

Reaalsuses raiuti 2016. aastal uuendusraiega küpsusvanuse või -diameetri saavutanud kuusikuid 1719 ha, mis moodustab 8,7% kõigist uuendusraie kriteeriumitele vastavatest kuusikutest ja 1,1% kuusikute metsamaa pindalast. Ühtlase kasutuse raiering on nõnda 89 aastat. Kui ülejäänud kuusikud oleksid heas sanitaarses seisundis, ei peakski midagi muutma.

Paraku raiuti täiendavalt veel 54 ha madala täiusega (T<40) lagunenud kuusikuid ja 810 ha uuendusraie kriteeriumitele mitte vastavaid kuusikuid, mis tuli maha võtta metsakaitse ekspertiisi otsusega. Tõsi küll, neist umbes 200 ha olid juulikuu Kagu-Eesti tormi ohvrid. Kui need maha lahutada, jääb alles 664 ha lagunenud kuusikuid, mis raie hetkeks ei jõudnud uuendusraie ikka, milleks on kõrgemates boniteetides 80 aastat. See number moodustab 38,6% plaanilisest uuendusraie mahust.

Kui kasutada mõistet „kriitiline varu“, siis 2016. aasta näitel on see 19 780 – 1719 = 18 061. See on kogus uuendusraie kriteeriumitele vastavat metsa, mis jäeti raiumata ja see number on 10,5 korda suurem kui aastane raiemaht. Kas see peaks olema veel suurem? Juurde küpsevad metsad katavad igal aastal raiutava osa. Probleem on paraku mitte selles, et juurde küpsevaid metsi on liiga vähe, vaid viljakam osa ei vea 80 aastani välja ja oodatav juurdeküpsemine on selle võrra väiksem.

Kui kuuse raievanust alandataks 1A boniteedis 60 ja 1. boniteedis 70 aastale, kasvaks kuuse plaanitav raiemaht RMK hallatavates metsades umbes 300 ha, st 1719 hektarist võib saada 2019 ha, kuid vähemalt sama arvu võrra väheneks metsakaitse ekspertiisiga raiutavate kuusikute pindala ehk 664 hektarist saaks 364. Tõenäoliselt muutub see arv veelgi väiksemaks, sest kui oma peaga otsustamiseks antakse viljakates metsades 10 – 20 aastat edumaad, võivad metsakaitse ekspertiisi tegijate metsakäigud muutuda haruldaseks.

Tark ei torma

Eesmärk pole mitte mets maha raiuda siis, kui vanus kukub, vaid siis, kui selleks on mõistlik aeg. Üle 10% üle 100 aastaseid kuusikuid on raiumata ja see osakaal tõuseb. Tegemist on kuusikutega, mille sanitaarne seisund on hea ja kiiret pole. Küll aga näitab number 664, et enne 80. aastat võib kuskil teises kohas olla väga kiire.

Mida ülaltoodust järeldada?

1. Vanade kuusikute osakaal pole viimase kümne aasta jooksul mitte kahanenud, vaid kasvanud.

2. Ei raiuta aastaga ligi seitsme aasta ühtlase kasutuse mahtu. Raiutava mahu raieringi pikkuseks on 89 aastat, mis on kõrgem kui keskmine kehtiv raievanus.

3. Raieküpseid kuusikuid ei ole etteulatuvalt maha raiutud. Vanuselise jagunemise muutumine aastate lõikes on ühtlane. Jooniselt 1 pole näha joonte ristumist peale 80 aastat.

Loe veel

4. Kuusikute raie ei tule kuni seitsmeks aastaks „kriitilise varu“ saavutamiseni peatada.

Ent mis juhtuks kuusikutega, kui neid tõepoolest seitse aastat ei raiutaks?

Juhtuks see, et aastaks 2024 oleks üle 80-aastaste majandatavate kuusikute pindala 43 700 ha, mille raiumiseks kuluks 2016. aasta mahus 25 aastat. Vaid seitsme aastaga juhtuks see, et kuuse lageraie tehakse 100% metsakaitse ekspertiisi otsusega ja kuuse küttehakke tootmine 80 aastat kestnud metsa kasvamise tulemusel saavutaks oma täiuslikkuse.

Lisaks sellele teeksime kuusikute vanusejaotusesse 25 aasta tagusega võrreldes kaks korda sügavama saki, mille üle oleksid järeltulevad põlved tõsises hämmingus. Selline raie peatamise otsus oleks väga rumal.

Niisiis pole kõrgete boniteetide kuusikute raievanuse alandamine üleskutse raiemahtude suurendamiseks, vaid võimaluse andmine metsi arukamalt majandada, et ka tulevastel põlvedel oleks majandatavad kuusikud, kus leidub nii 60, 80, 100, 120 aasta ja isegi 200 aasta vanuseid kuusikuid. Just nii nagu praegugi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare