Metsamaade haldaja: kui välisinvestoreid poleks, kuuluksid Eesti metsad umbes viiele oligarhile

 (10)

Laheranna-44
Foto: Ilmar Saabas

Lähitulevikus metsamaterjali hinnal kukkumise võimalust pole, arvab metsa- ja põllumaade haldusfirma OÜ Kinnistu juhatuse liige Mart Erik. Okaspaberipuidu hind tõuseb tema hinnangul kindlasti tänu Soome Äänikoski tselluloosivabriku suurenevale toorainevajadusele.

„Kui Eestisse oma tselluloosivabrikut ei tule, viiakse siit viimanegi paberipuit välja,” nendib Mart Erik tulevikku prognoosides.

OÜ Kinnistu haldab seitsme firma maid, neis kolm suuremat on välisinvestoritele kuuluvad OÜ Estonian Susteinable Forestry (koodnab Luksemburgi investoreid ja fonde), OÜ Karusambla ja OÜ Palumetsa. Maad on OÜl Kinnistu kokku 22 103 ha, sellest metsamaad 11 644 ha. Eesti suurim erametsaomanik on valdavalt Soome pensionifondide investeerimisfirma Tornator kokku 61 075 hektariga, millest 50 093 ha on metsamaa. Mart Erik teab, et SEB plaanib tulla Balti riikidesse oma klientide fondiga, aga nende strateegia siinsel turul pole veel teada.

„Eestimaal on 30 000–40 000 hektarit metsa, mida keegi ei taha või mis on müügis sellise hinnaga, et keegi seda ei osta,” kirjeldab Mart Erik praegust olukorda metsamaade haldamise turul. „Need on metsa haldajate keeli nn laibad.”

„Põllumaa hinda ei aja üles mitte välismaised investorid, vaid kohalik konkurents. Meie oleme harva maksnud põllumaa hektari eest 3000 eurot ja rohkem. Põhiliselt jääb hind 2500–2700 euro piiresse hektari kohta,” kirjeldab Mart Erik turuolukorda. „Põllumaa hind on praegu tegelikult korralikult langenud, aga kui uue aasta alguses jälle toetused tulevad, küllap siis hinnad taas tõusevad.”

Seotud lood:

Eriku sõnul on välismaise investori soov saada siinsetesse maadesse pandud raha arvelt majandamiskulud kaetud ja lisaks ka väikese tootluse. Krooniaja lõpus oli metsamaa keskmine hind 800 eurot/ha, nüüd on see keskmiselt 1200 eurot/ha.

„On ostjaid, kes ostavad võõra raha eest põhjendamatult kõrge hinnaga kinnistuid ja nemad ajavad ka hinda kõrgeks,” tunnistab Mart Erik.

„Eestisse investeeritakse praegu sellepärast, et meie seadused ja siinsed omandisuhted on selged. Kui välisinvestoreid poleks, kuuluksid Eesti metsad suures osas umbes viiele oligarhile, kes need omal ajal moel või teisel enda kätte oleksid saanud.”

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link tõdeb, et metsamajandamise kui ärivaldkonna tulukus viimastel aastatel väheneb – kui 2012. aastal tõi füüsilise isiku metsamaa omanikule 6,8 protsendi suuruse kasumimarginaali, siis tunamulluseks oli see kahanenud 5,8 protsendini.

Erametsaliidu tellitud uuringu kohaselt metsamaa majandamise tootlikkus väheneb. Lätis on viimase kuue aastaga deklareeritud metsatulu kasv 3,5 korda. Enne sealset seadusemuudatust oli tulumaksu laekumine 40 mln eurot, nüüd aga 140 mln eurot aastas. Tulumaksumäär on Lätis aga kõigest 10%. Seega on sealsed füüsilisest isikust metsaomanikud Eesti kolleegidega võrreldes paremas seisus, samas saab riik metsandusest üha suuremat maksutulu.

„Maksusüsteem soodustab metsamaa müüki ja omandivormide lõikes on Eesti maksusüsteem ebaõiglane,” leiab Mikk Link. „Me ei soovi mitte kehtivat korda muuta, vaid soovime maksustamist õiglasemaks muuta. Erametsaliit tuleb peagi välja uute maksumeetmetega, mis on suunatud metsade majandamise elavdamisele, mitte aga metsakinnistute müügi soodustamisele.”

Maaleht loosib välja 40 piletit Itaalia muusika festivalile. Kui olete Maalehe tellija ja soovite sellest kõigest osa saada, siis pange end kohe kirja!
Kui te ei ole veel tellija, siis praegu on just õige aeg liituda Maalehe tellijate perega. Rohkem infot SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare