Metsamehed ei ole RMK-ga rahul: tööde hinnad on naeruväärsed ning seetõttu hukkub palju istutatud metsa

 (20)
Metsamehed ei ole RMK-ga rahul: tööde hinnad on naeruväärsed ning seetõttu hukkub palju istutatud metsa
Mati Seppyoutube.com

Sel nädalal postitas noor metsamees Jõgevamaalt, Mati Sepp, sotsiaalmeediasse video, mis leidis teiste metsakasvatajate seas elavat vastukaja.

Rahast ju üldiselt ei räägita, aga ilmselt on noorendike hoolduse hinnad vähemasti RMK-s jõudnud nii elukaugele tasemele, et isegi rahulikud metsamehed tõstavad häält.

Ja see pole ainult võsameeste rahamure. Paljud neist on otsinud tasuvama töö. Tulemuseks on see, et noorendike hooldajaid napib ning palju metsa jääb hooldamata. See võib aga kaasa tuua taimede hukkumise.


„Miks siis on nii, et me meediakaja saatel istutame miljoneid puid, ja kui meediakaja lõpeb, siis enam kedagi ei huvita, mis sellest taimest edasi saab?“ küsib Sepp videos. „Ühte istutatud lanki tuleb hooldada vähemalt neli aastat. Erasektori omanikud, kes metsa istutavad, panevad sinna oma raha ja hinge. RMKl on raha on ilmselt nii palju, et ta võib lubada endale seda, et enamus kultuure jääb hooldamata. Ainuüksi aasta vahele jäetud hooldus tähendab surnud taimi. Eriti männi (mänd on eriti valgusnõudlik – toim) puhul, kus rohi lämmatab taime ära.“

RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Vääti sõnul teostas RMK 2016. aastal võsasaetöid (kultuuride hooldust ja valgustusraiet - toim) ca 43 000 hektaril, seda nii istutatud kui ka looduslikule uuenemisele jäetud majandusmetsades. Ühel metsaeraldisel tehakse metsauuenduse hooldamist 3-4 korda (sõltuvalt puuliigist ja mullast), järgnevatel aastatel lisaks korduvalt noorendike hooldust. Seega saab noor mets hooldatud sobival ajal ja vastavalt vajadusele.

Seotud lood:

„Hetkel on RMK-l üleval uus 4-aastane võsasaetööde raamlepingute hange üle Eesti, mille mahuks on 28 000 hektarit aastas. See moodustab kogu aasta mahust ligi poole. Kümne aastaga on riigimetsas teostatavate võsasaetööde pindala pea kahekordistunud,“ selgitas Vääti.

Sepp aga ütleb oma videost, et iga aasta raiemaht suureneb, istutusmaht suureneb, aga mehi, kes istutatud lanke hooldaksid, jääb aina vähemaks. Põhjus on Sepa sõnul väga lihtne: RMK ei ole nõus maksma selle ränga töö eest mõistlikku hinda. „Rohi on rinnuni, sa pead suutma leida siit üles männitaime, mis on täpselt ühte värvi rohuga. Üle pinna pead lagedaks lõikama, oksavaalud ka. See vajab osavust, kõva närvi ja head tahet. Tohutu küttekulu, närvikulu, kõige hullem, kui veel mõne taime maha ka lõikad.“

Vääti kommenteeris, et võsasaetööde hinnad kujunevad riigihankel ja kõikidel on võimalik osaleda võrdsetel alustel. Hangetel saavad osaleda vaid kutsetunnistustega võsasaemehed, mis tagab, et tööde kvaliteet vastab RMK nõuetele ja metsa vajadustele.

Kuidas see hindade kujunemine saemehe poolt vaadates paistab, on näha taas juuresolevas videos: „Päevas lõikad ülepinnaliselt 0,5 ha, hektari hind on 120 eurot. 60 eurot saab firma. Kui palju see töömees siis saab sealt, 10 eurot või? (umbes poole hektari hinnast moodustavad otsesed kulud töövahenditele, kütusele jne – toim) Tal on kodus lapsed, keda on vaja toita. See on absurd. Inimesed on valmis tööd tegema, tahe on olemas metsa kasvatada, aga õige töö eest ka õige hind.“

„Minu palve on, et vahest ehk lõikame vähem, istutame vähem ja hooldame neid lanke, mis on juba istutatud,“ soovib metsamees. „Mis mõtet on panna raha sinna hakkama, kui see taim mitte kunagi puuks ei kasva. Erasektor liigub selles suunas, RMK liigub minu meelset vastassuunas.“

RMK poolt märgitakse omakorda, et videos viidatakse hooldamata metsauuenduse eraldistele riigimetsas. „Info nende eraldiste paiknemise kohta on teretulnud,“ oli RMK metsakasvatustalituse juhataja palve.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare