Metsamehed on solvunud: meist tehti vabariigi aastapäeval koletised

 (66)
EV100 vastuvõtt ERMis 24.02.2018
EV100 vastuvõtt ERMis 24.02.2018.Foto: Andres Putting

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kontsert-etendust vaadates tundsid mitmed metsandussektoris töötavad inimesed hämmeldust: öises metsas ajasid harvesterid inimesi taga. Mida lavatöö autorid sellega öelda soovisid? Kas harvester on monstrum ning metsasektor Eesti metsade hävitaja?

Avadame kaks Maalehe toimetusse saabunud kirja. Esimene neist on avalik pöördumine president Kersti Kaljulaidi poole.

AVALIK KIRI
Lugupeetud Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi President!

Oleme uhked Eesti üle ja õnnelikud, et elame, töötame ja loome väärtusi meie äärmiselt hästi korraldatud riigis. Eestis pole tõesti olnud paremaid aegu kui praegu, kuid metsa- ja puidusektoris töötavad inimesed pole kunagi varem pidanud tundma suhtumist kui Eestimaa looduse rüüstajatesse.

Eesti metsandust juhivad ja metsandussektori ettevõtetes töötavad enamasti erialase haridusega spetsialistid, kes on õpetatud pikaajaliste traditsioonidega teadmiste abil Eesti metsi jätkusuutlikult majandama. Eesti metsa- ja puidusektori ettevõtted on teinud oma investeeringud kaalutletult, konservatiivselt ja metsade jätkusuutlikkust silmas pidades. Tänases Eestis on enam metsa kui iial varem, mil me seda mõõta oleme osanud.

Samas, kaasaegset metsade majandamist ei kujuta tänapäeval enam ette ilma kaasaegse tehnikata, mis on varustatud kaasaegse infotehnoloogiaga. Harvesterid pakuvad selles töötavale operaatorile ohutut töökeskkonda, selget ülevaadet tehtud tööst, kontrolli töö kvaliteedi üle ning mis samuti oluline, harvesterid võimaldavad iga mahavõetavat puud tulusamalt majandada, et saaksime rohkem tulu nii ettevõtjale kui riigile. Seetõttu on meile arusaamatu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelipidustuste kunstilise lavastuse teemakäsitlus, millega anti edasi märk harvesterist kui monstrumist ning hinnang kogu metsasektorile kui Eesti metsade hävitajale.

Biomajandus, mille lahutamatu osa on metsa- ja puidusektor, loob väärtust taastuvatel ressurssidel. Metsade majandamise toetuseks tegid hiljaaegu avaliku pöördumise Euroopa teadlased ning seda avaldust toetasid ka metsandusteadlased Eesti Maaülikoolist. Just metsade majandamises nähakse võimalust inimeste tekitatava keskkonnajalajälje vähendamiseks. Enamus maailmast otsib kaasaegseid nutikaid lahendusi kuidas asendada fossiilseid materjale ja kütuseid taastuvate jätkusuutlike ressurssidega. Sellel tõekspidamisel oleme siiani toimetanud ning samadest põhimõtetest oleme lähtunud tulevikuvisioone rajades. Kahjuks edastati aastapäevaüritusega rahvale hirme, et Eesti metsad on justkui halbades kätes.

Kinnitame, et meie sektor on vastutustundlik, läbipaistev ning jätkusuutlik.

Oleme suutnud paarikümne aastaga üles ehitada ühe Eesti kõige olulisema ja märkimisväärset lisandväärtust loova majandusharu, mis suudab rahvusvahelisel turul edukalt konkureerida Rootsi, Soome, Saksamaa, Kanada ja Austriaga.

Lisaks majanduslikele väärtustele on metsasektori roll ühiskonnas olnud alati kohaliku elu edendajana pakkuda sotsiaalset ja kultuurilist kindlust maapiirkondades, kus töökohti ja head palka napib. Kui palju on neid ettevõtteid Eesti maapiirkondades, kus tööstusharu keskmine palk on üle 1000 euro ja küünib mõningates ettevõtetes keskmise palgana koguni 1800 euroni?

Loodame, et saame võimaluse kokkusaamiseks, et sektori rollist ja väärtustest Eesti ühiskonnas avatult rääkida.

Lugupidamisega,

Ando Jukk

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liige
Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler

Vastase isamaaline raadamine Vabariigi aastapäeval. Kas uus tase metsadebatis?

Seotud lood:

On vabariigi aastapäev, taustaks mängib televiisor, vahelduva eduga kuulan ja vaatan aastapäevaprogrammi. Ühel hetkel olen segaduses, ei saa aru mis toimub. Kas tõesti läks aastapäevaesitlus sujuvalt üle metsadebatiks?

Ilmselgelt esitleb metsamajanduse vastaste leer uut ahjusooja „teadusargumenti“. Seni oli minule teadaolevalt rahva teatraalse lollitamise tippsaavutuseks lageraielankide eest kabuhirmus põgenev põder, keda tutvustas TV3 ühes eelmist aastat kokkuvõtvas telesaates.

Loe veel

Nüüd, uskumatu! Öises metsas ajavad harvesterid inimesi taga. Mida autorid nüüd sellega öelda tahavad? Vabariigi 100aastasel sünnipäeval, siis kui on aeg vaadata pidulikult 100 aastat tagasi ja 1000 aastat edasi, nagu keegi oma ettekandes väga asjakohaselt ütles.

Kuidas küll selline etendus metsadebatti teaduspõhisele tulemusele kaasa aitab, ei saa aru, sest nüüd on eesootavad metsanduspoliitilised otsused ju kallutatud. Kas seda tehtigi selleks, et avalikku arvamust eelseisvaks metsanduse arengukava aruteluks ette valmistada ja rahvale õige suund kätte näidata? Kas programmi autorid on metsandusdebatis poole valinud ja esitlesid iseenda seisukohta, või leidis keegi raskekaalulisem aktivist nendeni ussiaugu, mille kaudu meie vabariigi sajandal sünnipäeval rahvale püha tõde kuulutada?

Nähes hiljem mitmete debatiosaliste säravaid nägusid ja kuulates nende kiiduavaldusi, on näha, et nad on selle šedöövriga ülimalt rahul. Aga mis hakkab sündima meie metsandustöötajate, metsaomanike, metsaettevõtjate, metsaametnike ja maaülikooli metsateadlaste hinges? Kas keegi sellele ka mõtles? Vabariik, millel on 100aastane sünnipäev, on ju ka nende vabariik! See on ka nende pidu.

Olgu sellega kuidas on, selle loo juures on kõige kurvem asjaolu, et kogu spektaakel toimus meid kõiki sügavalt puudutava isamaalise muusika saatel, muusika, mis on helisenud paljude minu eakaaslaste rinnus ja kannab ka mälestust meie kõigi poolt hinnatud lauljast. Kas teie, autorid, püüdsite selle muusikaga manipuleerides samastada meid metsandussektori inimesi okupantidega idast? Vabariigi 100. aastapäeval! Kuidas mõjub selline tegu ühiskonna sidususele?

Kas ökoloogide teadusargumentide salv on tõesti nii tühi või on nende teadusargumendid nii sisutud või koguni nii vaieldavad, et neid sellise võimsa teatraalse isamaalise etendusega rahvale usutavaks peab selgitama?

Programmi tegemiseks kasutati hulga avalikke vahendeid. Kui palju sellest maksis metsandusdebati lõik? Kas selline avalikku arvamust kallutav ja ühiskonna sidusust kahjustav vahendite kulutamine meie riigi juubelil oli ikka vajalik ja sihipärane?

Erinevalt paljudest ei anna ma seisukohti teemadel, millest ma midagi ei jaga, mistõttu ei oska hinnata aastapäevaprogrammi teisi osiseid, aga arvestades seda, et juba mõnda aega on kestnud metsadebatt ja tulemas on metsamajanduse arengukava koostamine, arvestades seda, mida ma olen näinud ja kuulnud senise metsadebati jooksul, ja olles ise elupõline metsandusinimene, ei näe mina ega ka suur osa minu lähimast tutvusringkonnast programmi metsandusdebati lõigus midagi rohkemat kui arrogantset metsanduspoliitilist ärapanemist.

Luban lõpetuseks endale ka ühe stiilinäite „ekspertarvamusest“: „On kuri kahtlus, et ilma välise suunamiseta ei oleks nad selle peale tulnud.“

Margus Emberg

Loodusesõber metsandussektorist

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare