METSANDUSE ARENGUKAVA | Täna saab nurgakivi vundament, millele ehitame lähema kümnendi metsanduse

 (3)

Kopterilend
KopterilendFoto: Hendrik Osula

Järgmise paarikümne aasta jooksul peaks Eesti metsandus põhinema kõiki huvigruppe kaasaval ja arvestaval arutelul, sest vähemasti sõnades on nii poliitikud kui kodanikuühendused ühel meelel – mets on Eesti tulevik.

Täna alustati järgmise metsanduse arengukava koostamist esimese avaliku üritusega, kus anti ülevaade aastateks 2021–2030 (MAK 2030) kavandatud metsanduse arengustrateegiate väljatöötamise protsessist.

Arengukava koostamine kaasab kõiki, kel huvi

Päeva sisse juhatades tõdes Tallinna ülikooli vanemteadur, ökoloog Mihkel Kangur ETV Terevisioonis, et tema meelest on tore, kui metsaga ei tegele edaspidi vaid ökoloogid, vaid ka kultuurilooteadlased, sotsioloogid, kodanikuühendused jt, kel tahtmist, huvi ja teadmisi. Ta leiab, et kõigepealt on tarvis defineerida, mis on üldse mets, mida ühiskond metsalt ootab, sest siiani oleme tegelenud peamiselt vaid varustavate teenustega, mida mets, kui rikkalik ökosüsteem meile pakub.

„Mis tähendab, et põhiliselt on metsast varutud ainult puitu ja seda on ka majandamisel ennekõike silmas peetud. Ent metsa ökosüsteem reguleerib ka kultuurilisi ja globaalseid, kliimamuutusi puudutavaid teemasid,” kirjeldab Mihkel Kangur. „Eesti ökoloogid on maailmas tipptasemel, nüüd tuleb nende tööd tuua n-ö keskpõrandale kokku, teha avalikkusele teatavaks ja otsida nende abil kõikidele sobivat ühiskondlikku kokkulepet metsa suhtes. Kusjuures kogukondade roll selles protsessis peaks suurenema.”

Seotud lood:

Kahtlemata on metsanduse tulevikust rääkides üks põhiteemasid, milliseks kujuneb edaspidi aastane raiemaht, mis praegu on viimasel paaril-kolmel aastal püsinud kümne miljoni tihumeetri ringis.

Mihkel Kangur on seda meelt, et raiemaht tulevikus suureneda ei tohiks. Ta leiab, et arengukavas tuleb ka otsustada, kuidas ühiskond tahab edaspoidi metsa ja metsas olevat puitu kasutada.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp märgib, et arengukava koostamine on laias plaanis jagatud kahte etappi. Esimene, mis kestab käesoleva aasta lõpuni ja peaks tipnema valitsuse otsusega algatada metsanduse arengukava koostamine. Ja teine, mille lõpuks siis Riigikogu peaks andma sellele arengukavale laiapõhjalise kinnituse.

Loe veel

Kiisler ei näe sõja puhkemise ohtu

Me ei ole tulnud siia sõda pidama või lahingut lööma, vaid vastupidi – keskkonnaministeeriumi missioon metsanduse arengukava protsessis on see, et keegi just ei saaks oma tahtmisi metsanduse valdkonnas peale suruda, märkis keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler.

Kui jutt käib metsast, siis kuidas me saama aru, millest käib jutt? See küsimus vajab Kiisleri sõnul vastust ja see vastus tuleb leida arengukava koostamise käigus. Ja milline on metsa roll käesolevast ajast kümme aastat edasi.

Euroopa Metsainstituudi asedirektori Lauri Hetemäki sõnul kaasajastab ka Euroopa Liit oma biomajanduse strateegiat, leida vastus küsimusele, miks on oluline panna kokku biomajandus ja ringmajandus ning oluline koht nendes aruteleudes on ka metsamajandusel.

Siiani on Hetemäki hinnangul räägitud biomajanduse strateegiaga seoses põllumajandusest, metsandus on jäänud kuidagi kõrvale ja kindlasti mitte prioriteetseks. Siiski kinnitab ta, et metsad on meie oluliseimad elurikkuse allikad, tähtsaim osa ökosüsteemis. Ja sellega peame metsarikkuse kasutamisel arvestama.

Tulevik on ringbiomajanduse päralt

Laia arengupotentsiaali näeb Lauri Hetemäki biomassi kasutamisel tekstiilitööstuses, piltlikult öeldes siis kasutada puidukiudu puuvillakiu asemel. Puiduga võib asendada ka plastikut, kasutada seda rohkem ehituses, puidust tehtud esemed tekitavad vähem loodust risustavaid jäätmeid, puidutoodetesse seotakse süsinik, mida kestvamad need tooted on,s eda parem. Globaalselt on mets ka puhta vee kõige olulisem tootja. Kõik see on Hetamäki hinnangul ringmajanduse osa, mis aitab seista ka kliimamuutuste vastu võita siis vähemalt sellega kohaneda.

Nii tõstab ta päevakorrale mõiste ringbiomajandus ja leiab, et selle päralt on tuleviku narratiiv, sest metsad toetavad meie elu igas valdkonnas.

„Ei tohi eeldada, et biomajandus on iseensest jätkusuutlik. Peame alti arenguid monitoorima ja selle kestvuse tagama. Peame kasutama teadussaavutusi, vajadusel kohandama seadusi ajakohasemaks, ühtlustama euroliidu põhiselt regulatsioone. Olema vajadusel riskialtimad,” räägib Hetemäki, kelle hinnangul on ka Eestile õige tee puitu kodumaal senisest üha rohkem väärindada.

„See pole lihtne, aga see on võimalik,” usub ta.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat köögiviljakasvatajale hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare