Metsanduse ja maakasutuse arvestusreeglites saavutati Euroopa Parlamendiga esialgne kokkulepe

 (1)
Euroopa Parlamendi hoone. Brüssel
Euroopa Parlamendi hoone.Foto: Vallo Kruuser

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu sõlmisid Eesti juhtimisel esialgse kokkuleppe kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa aitavas maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) määruses.

„Metsadel on kliima reguleerijana täita eriline roll, mistõttu on oluline, et maa- ja metsasektoris toimuv aitaks kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa, mitte ei töötaks neile vastu. Üldine põhimõte on, et süsiniku sidumine ja heide metsanduse ja maakasutuse sektoris peavad olema tasakaalus ning selle määrusega lepime kokku, kuidas me hakkame nende sektoritega seotud heite üle arvet pidama,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kõikidele riikidele sobiva lahenduse leidmine ei ole olnud lihtne, sest Euroopa Liidu 28 liikmesriigi metsasus ja metsamajandamise praktikad on väga erinevad. Reeglid peavad aga olema õiglased kõigi suhtes ning arvestama kohalike eripäradega. Soomes näiteks moodustab mets 75% kogu riigi territooriumist, Maltal on metsa aga alla ühe protsendi.

„Oleme selle kokkuleppe nimel teinud ligi pool aastat väga intensiivset tööd ning mul on väga hea meel, et see töö on kandnud vilju ning saame veel ühe olulise teema oma eesistumise õnnestumiste saldosse kirjutada,“ ütles Kiisler.

Euroopa Liit kavatseb aastaks 2030 vähendada oma süsinikuheidet 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Selleks tuleb heidet vähendada nii tööstus- ja energeetikasektoris, mis kuuluvad nn kauplemissüsteemi (ETS), aga ka kauplemissüsteemi välistes sektorites (ESR) ehk transpordis, põllumajanduses, jäätmekäitluses, tööstuslikes protsessides ja väikesemahulises energiatootmises (sh energiasääst hoonetes) ning ka maakasutus- ja metsandussektoris (LULUCF).

Seotud lood:

Eesti eestvedamisel on Euroopa Liidu kliimapoliitika eelnõudega toimunud suured arengud. Tänaseks on juba ära otsustatud, kuidas reformida heitmekaubandust, mis on kogu Euroopa Liidu kliimapoliitika alus.

Eesti on ka seni metsade majandamisel lähtunud säästliku metsanduse põhimõtetest, mistõttu Eestile olulisi muudatusi määruse rakendamine kaasa ei too. Täpsemad mõjude hinnangud selguvad järgnevate aastate jooksul, kui selguvad täpsed arvestusreeglid ning on kokku lepitud tegevused uues metsanduse arengukavas.

Esialgset kokkulepet arutavad 20. detsembril Euroopa Liidu liikmesriikide saadikud ning seejärel tuleb selle üle Euroopa Parlamendis hääletus. Lõplikult võetakse eelnõu vastu nõukogu kohtumisel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare