NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
31.05.2018 04:07
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Imestaja" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
31.05.2018 06:06
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Kui jutt läheb metsa raiumisele" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
31.05.2018 07:43
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Ghjj" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
31.05.2018 13:06
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "mis juhtuks kui...." poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
31.05.2018 13:19
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "njah" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
31.05.2018 13:53
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "lugeja" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    01.06.2018 00:56
    Sa, täpselt, ära valeta! Sellised valelikud värdjad tuleks kividega surnuks loopida!
    Okupatsiooniaastatel raiuti igal aastal üle 2 miljoni tihumeetri. Ja toona loeti raiemahtu metsast välja veetud puidu koguse järgi - raiejäätmeid raiemahu sisse ei arvestatud, nagu ka seda ümerpuitu, mis langile vedelema jäi. Reaalselt oli raiemaht toona 3 miljoni tm ringis aastas.
    Lõppraiet tehti okupatsiooniaastatel keskmiselt 7000...8000 ha aastas (isegi üle 10 000 ha aastas, olukorras, kus küpset metsa oli mitu korda vähem kui praegu). Võrdluseks, tänapäeval raiutakse aastas u 30 000 ha, sest metsa pindala on u. 2 korda suurem kui toona ja küpse metsa pindala on u 4..5 korda suurem kui toona.
    Antud kommentaaril on 2 registreeritud vastust ja 5 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
31.05.2018 14:05
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "K" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    01.06.2018 01:04
    Metsaomanikul on niigi palju kohustusi. Riik eeldab, et metsa majandamine on supertulus ettevõtmine, kuid reaalsuses on metsa majandamise tulusus märksa madalam, kui põllumajanduses. Sellele vaatamata maksustatakse metsamaad reeglina kõrgemalt kui põllumaad. Metsaomanik pakub ühiskonnale kasulikke tasustamata teenuseid - värsket õhku, linnulaulu, hapnikku, rekreatsioonipaika, loomaliikide elupaika jne, kuid vastutasuks riik lööb maksukirve selga ja seab metsamaa omanikule võrreldes muude maakasutusviisidega (nt golfiväljak, Tesla Gigafactory, autoparkla, rapsipõld vms) ülearu kõrgeid piiranguid oma vara kasutamisele.

    Igal ökojobul, kes metsa majandamisele piiranguid kehtestada tahab, on võimalus osta omale maad ja kasvatada seal metsa just nii loodussesõbralikult, kui seadused vaid lubavad! Praegu seadus ei kohusta metsa raiuma, seega võite rahus raiumata jätta ka majandusmetsa ja majandada seda kas või loodusreservaadina.
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastust ja 2 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
31.05.2018 14:48
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Vanausuline" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
31.05.2018 15:57
Naljakas, alles aastaid tagasi sahkerdas Läänemaa Metsaühistus rulli välja, nüüd siis selline lugu.
Võsafoobidele ütlen, et ega jumala eest kasevõsast ei kasva küpset kaasikut, see ju jääbki võsaks ka 10-20-30-40-50-60 astaks, JA SIIS ÄKKI TEKIB 70 ndal aastal KUSKILT URRUAUGUST KÜPS KAASIK ...
Klounid! Tänane 70 aastane mets oli 60 aastat tagasi teie kuradi VÕSA!
Anonüümne kommentaar
31.05.2018 16:45
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "OI" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    02.06.2018 08:01
    Kes te sellised olete, kes kogu metsa maha tahaks raiuda? Kogu mets ei kuulu teile, võõra vara kallale tulemata te seda teha ei saa!
31.05.2018 17:45
Mets kasvab teatavasti maa peal ja maa on tootmisvahend(kuigi erimõistega) ning loomulikult peab ka midagi tootma. Kokkuleppe on kas toota puitu ja kaasnevaid saadusi või toota nn puhast ei ta mida. Kokkuleppe on ka see kui palju raiuda ja millistes vanustes(puu liigiti erinev). Kui nüüd keegi poliitikutest ütleb mingi arvu ja ei põhjenda seda, siis algab omavaheline üle trumpamine. Kuidas tagada et nüüd sai see arv täis ja rohkem mitte üks tikk. Suur hala et EE hakkab puitu põletama- no mis vahe millises katlas see põlev- kas meil või mujal. Puiduturul käib ka toorme eest võitlus. Kas meie vääriselupaikade moodustamine ei olnud mitte üks projektipõhine asi ja sealt algasid vead.
31.05.2018 18:21
Tähelepanu kõrvalejuhtimiseks on ikka hea vale puu all haukuda!
Küsimus ei ole, kas raiuda või mitte, vaid kuidas ja kui palju raiuda.
Rasked harvester ja väljavedaja ei sobi meie sooja kliima ja soise pinnasega!
Valus vaadata, milline kubemeni rööpas, pahupidi kännu porimülka lahingujärgne pind jääb. Ja kõrvaltukas, kus harvendus/valgusraie tegemata, puud kukuvad ja mädanevad
    31.05.2018 21:28
    Arvestada tuleb metsloomadega, taimestikuga, nemad vajavad ürgmetsa. Teatud osa maast peab jääma puutumata! Me ei saa maakerast teha 80% parklat.
    Ei ole nii, et raiume igast kohast, laseme metsa auklikuks nagu juustukera.
    Seda on vaja nii nagu sina vaja kopsusid või süda.
    01.06.2018 00:02
    Eestis on praegu palju rohkem metsa, kui veel 50 või 100 aastat tagasi. Mets pigem ohustab paljusid taime- ja loomaliike, kes on kohanenud sajandeid kestnud madalama metsasusega ajaga.
31.05.2018 19:11
Kui metsa ei raiuks oleks rohkem plastikust tooteid. Puhas ökorõõm.
31.05.2018 21:23
Midagi ei juhtu, millest selline rumal küsimus? Mis saaks maakerast kui inimene välja sureks? Midagi ei saa, elu läheb edasi.
Või räägime majandusmetsast? Loomulikult tuleb harvendada, kraave korras hoida.
    01.06.2018 00:00
    Miks see harvendamine ja kraavide korras hoidmine nii loomulik on? Kraavid pidid ju puhta saatanast olema, kui rohelisi kuulata. Ja harvendamine? See teeb metsad tormihellaks ja levitab juurepessu.
    01.06.2018 05:14
    to:Uku Uujari
    "See teeb metsad tormihellaks"-mis ajast käib harvendus nii,nagu praegus, kus keset lagedat välja jäetakse mõni üksik nn "seemnepuu", mis kindlasti esimese tuulega, oma otsa leiab.
    01.06.2018 07:11
    Tee vahet mis on majandusmets ja mis on ürgmets. Majandusmetsa haldas kunagi metsavaht, õppinud mehed, tunnevad puid, haigusi, mullastike jne. selleks käidi koolis. ENSV metsa haldamine oli standardiseeritud, planeeritud, nõuded kehtisid kõikjal. Ideaalis oli see nii, reaalsus oli neetuke teine :) Tänapäeval on eramets ja omanik haldab kuidas oskab, viitsib, suudab. Naaber ei viitsi, laseb haigused sisse, teine naaber ole nii hoolas, tubli ja õppinud mees/naine kui tahad, kui sul on ikka 3 lolli kõrval kes metsa raisku lasevad, siis ei tee ka sina seal midagi. Loodus inimese seadusi ja maapiire ei tunnista.
    Kes või kuidas nüüd tänapäeval omab ülevaadet, reaalset, metsa tervisest, millised haigused levivad kus, kas on piisavalt pindala metsloomadele, millised on maaparanduse olukord, jne. ma ei tea. Jääb mulje iga mats majandab ise.
    Harvendamine, harvendamine on loomulik töö majandusmetsas, algul istutatakse tihedalt, kõik ei jää ellu, kui jäävad, siis tehakse noorendike sees harvendus, puu vajab ruumi, valgus, selleks on õppinud metsamees.
    Kraavid, jällegi kui tegu majanduspiirkonnaga on kuivendused vajalikud, lihtsalt tuleb vaadata suuremat pilt. See on, aga üsna raske tänapäeva eraomandiga. Eraomanik arvab, et tema on maal A/O, tema kuivendust ei taha ja teised 100 põllumeest imegu näppu, siin pole teie tee, panen kivid ette, küla käigu läbi metsa linnas. Vigane haldusreform.
31.05.2018 22:44
Metsaomanikud müüvad oma metsa vaid eesmärgiga saada raha vôlgade maksmiseks...Selge on see,et siin mingist taastootmisest juttu ei ole.Istikud ja platsi ettevalmistamine maksab ka üksjagu...Suuremad tegijad on jah,sunnitud ka oma eksistentsi jätkumiseks ka midagi tegema.
Aga kui turule ilmub uus tegija ja hakkab kokku ostma puitu megakogustes ???
Puu kasvab keskmiselt 30 aastat...Tselluloositehase tasuvuseks investorite reklaamis on 10 aastat ???
    31.05.2018 23:57
    Lõpeta see naeruväärne iba teemal, mida sa ilmselgelt ei valda! Osta endale lapike metsa ja uuri seal, kas ikka "puu kasvab keskmiselt 30 aastat" või mitte!

    Puitu ei saa kokku osta rohkem, kui seda müüakse. Eesti on nii väike, et mingeid megakoguseid siin pole! Puidurafineerimistehasele piisab sellest, kui saab Eestist kätte selle puidukoguse, mis praegu töötlemata kujul Soome ja Rootsi paberivabrikutesse veetakse.
01.06.2018 05:07
Miks lähenetakse alati asjadele, ühest äärmusest teise? Kunagi oli selline rahvatarkus, et kirik pole veel taevariik ja kõrts pole põrguauk, kõike tuleb teha selle vahepeal, vastavalt vajadusele. Sama kehtib ka metsa raiega. Pole ju normaalne, et niidetakse lagedaks kõik, kus vaid puu mõõdu kuidagi välja annab. Kuhu on kadunud mõiste sanitaarraie/arvendusraie? Teiseks, väljavedu toimub aastaringi, meetrisügavuste roobastega,kedagi ei huvita mis metsaalusest maast järgi jääb, sest jumalaks on vaid RAHA.
01.06.2018 17:28
Ainult kaks sajandit on tehtud lageraiet uuendusraie tähenduses ja see katse on näidanud, et nii suurte lageraielankide kasutamisel ja nii lühikese raieringi korral metsaökosüsteem ei ole suuteline täielikult taastuma. Metsakultuuridena üles kasvatatud puistud on muutunud kahesaja aastaga liigivaesteks puupõldudeks. 200 aastat on aga okaspuude puhul vaid kaks lageraiet, lehtpuistute korral mõned lageraied juurde. Lahemaa rahvuspargis suudeti aastakümneid metsa majandada piiranguvööndis ilma lageraieta ja metskasvatajad olid selle korraga juba harjunud. Aga metsaärile ei tähenda ju Eesti lageraie tõttu metsadest hävinud liigid midagi ja Eesti kodanike metsa (mis on riigimets) metsmajanduskavades on kirjas, kui palju majanduslikku kahju tekitavad kodanikele (loe Eesti riigile) kaitsealused metsad peatükis: 3.9. Piirangute mõju puidukasutuse mahule ja tuludele.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega