Parim puitmajasektori teadustöö kirjutati Eesti Maaülikoolis



Parim puitmajasektori teadustöö kirjutati Eesti Maaülikoolis
Foto: Raivo Tasso

Eesti Puitmajaklaster ja Puitmajaliit premeerivad kolmandat korda sektori jaoks olulistel teemadel kirjutatud tehasemaja valdkonna teadustöid. Parimad lõputööd valis välja Puitmajaliidu juhatus koostöös klastri tegevmeeskonnaga ning kõrgeima preemia pälvis seekord Eesti Maaülikooli tudeng Villu Melk.

Preemiakonkursi näol annab Puitmajaliit ja -klaster omapoolse panuse, et edendada sektori ettevõtete ja kõrgkoolide vahelist laiapõhjalist koostööd ning innustada noori üliõpilasi kirjutama teadustöid just puitehitiste teemadel. Preemiate väljajagamist alustati 2015.aastal, kusjuures osaleda saavad Eesti kõikide kõrgkoolide tudengid nii bakalaureuse-, magistri- kui rakenduskõrghariduse astmes. Üliõpilase lõputöö peab käsitlema kas tehasemaja tootmise, arendamise, turundamise vm seonduva valdkonna aktuaalse probleemi lahendust või andma olulist lisandväärtust Eesti puitmajasektorile.

Konkursi komisjon hindas puitmajasektoriga kõige sidusamaks ja rakenduslikumaks Eesti Maaülikooli tudengi diplomitööd „Erinevate hammastüüblitega ühendatud puit-puiduga liidete katsed“ (autor Villu Melk). Diplomitöö keskendus hammastüüblite vastuvõetava maksimaalse kandevõime uurimisele, sest hammastüübelkinniteid on olemas 11 erinevat tüüpi ja paljudes erinevates suurustes, kuid nende kasutamist on vähe kajastatud ja uuritud. Diplomitöö andis ülevaate ka uuritud tüüblite rakendamisvõimaluste kohta seinapalkides peakandjate ja pärlinite ehitamisel. Konkursi žürii hindas võidutöö katsete vajalikkust peamiselt liimpuidust talade laiema kasutuselevõtu aspektist. Liimpuidust talade uurimiskatsete tulemused on vajalikuks sisendiks inseneridele ning annavad võimaluse planeerida kandvate konstruktsioonide pikemaid sildeid kui tavalise seinapalgiga ja projekteerida suuremaid avatud ruume lisatugesid kasutamata.

Puitehitiste arengut toetab ka Morten Kaasiku (TTÜ) ristkihtpuitpaneelide kasutusvõimaluste teemal kirjutatud lõputöö, mis hinnati konkursil II preemia vääriliseks. Lõputöö peamiseks eesmärgiks oli analüüsida ristkihtliimpuidu (CLT) kasutusvõimalusi Eestis toodetavate puitkarkassil tasapinnaliste ja ruumelementidest majade jäigastamisel. Katsete ja arutelu tulemusel selgus, et CLT on materjalina tasapinnasiseselt võimeline vastu võtma suuri koormuseid ning ruumiliste moodulite tootmisel tähendab see majatootjate jaoks väiksemat materjalikulu. CLT paneelide kasutamine vähendab vajadust karkassi tugevdada diagonaalidega või terasraamiga. Žürii hinnangul on antud töö nii arvutuste kui analüüsi osas põhjalik ning loodetavasti leiab ristkihtliimpuit järjest enam Eestis kasutust ka nö traditsiooniliste puitehitiste (eramud, viirhallid) jäigastamisel.

Teadustöö III preemia sai samuti Eesti Maaülikooli tudeng Taavet Tamm, kelle töö uuris hallist lepast (Alnus incana) toodetud liimpuittalade tugevusomadusi, sealhulgas sobivust liimpuidu valmistamiseks. Katsetega suudeti tõestada, et hall lepp omab häid näitajaid liimpuidu tootmiseks ning saadud toode vastab nõutud normidele. Žürii hindas antud töö juures peaasjalikult teema olulisust kohaliku ressursi väärindamise osas, sest hall lepp on Eesti metsades laialt levinud puuliik, mille rakenduslikke võimalusi ei osata veel maksimaalselt hinnata. Taavet Tamme diplomitöö näol on ressursikasutuse valdkonnas tehtud vajalik samm edasi.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare