Rootsi metsades raiemahud vähenesid, Soomes suurenesid

Rootsi Metsaameti Skogsstyrelsi esialgsete statistiliste andmete järgi oli eelmise aasta brutoraiemaht Rootsis 90,9 miljonit tihumeetrit, mis on 2,6% vähem kui 2016. aastal, kirjutab Metsälehti.

Rootsis mõõdetakse raiemahtusid kahel viisil. Brutoraiemahu puhul mõõdetakse kõik tüvepuit ja ka metsa jääv ladvaosa. Netoraiemahu juures arvestatakse kõik metsast varutud ümarpuit koore alt mõõdetuna.

Rootsi netoraiemahud vähenesid eelmisel aastal 2,8% 72,8 miljoni tihumeetrini. Netoraiemahust 36,5 miljonit olid okaspuupalgid, 28,2 miljonit paberipuit, 7,5 miljonit energiapuit ning ”muu” alla läks pool miljonit tihumeetrit.

Võrreldes 2016. aastaga kasvas okaspuupalgi maht 2% ja vähenes paberipuidu maht 10%.
Raiemahust üle poole tuleb lageraietest, umbes kolmandik harvendusraietest ja ülejäänud erinevatest muudest raieliikidest. Puuliikidest oli kuuse raiemaht üle poole kogumahust, männi raiemaht moodustas kolmandiku ja ülejäänud olid lehtpuud.

Viimase viie aasta brutoraiemahud on jäänud 85-93 miljoni tihumeetri vahele. Alates 1990. aastast on brutoraiemaht kasvanud umbes 25 miljoni tihumeetri võrra.

Soomes on viimasel aastal olnud vastupidised arengud ja 2017. aastal tööstuse kasutuseks raiutud puidukogus suurenes 1,1 miljoni tihumeetri võrra 62,9 miljonini, mis oli uus rekord. Lisaks raiuti 5,1 miljonit tihumeetrit energiapuitu, millest 2,7 miljonit oli laasimata või laasitud tüvepuit.