Seitse soovitust, kuidas ära tunda petlik metsaostja

 (11)
Seitse soovitust, kuidas ära tunda petlik metsaostja
Foto: Hendrik Osula

Eesti metsaturgu ootab tõenäoliselt aktiivne aasta, mis meelitab ausate vahendajate kõrval turule ka hulgaliselt avantüriste heausksete metsaomanike arvelt rikastuma.

Portaal Metsaoksjon.ee on ebaausa metsaostja äratundmiseks koostanud järgmised soovitused.

Ümmargused summad esimeses kõnes

Kui kõnes hakkavad pikema sissejuhatuseta kõlama ilusad ümmargused summad, on ostuhuvilisel selge siht, mis hinnaga soovib ostjalt metsa kätte saada. Võite kolm korda arvata, kas see hind teenib ostja või metsaomaniku huve. Tõmba julgelt pidurit ja uuri oma metsa tegelik turuhind järele.

Psühholoogiline survestamine

Paremat pakkumist kusagilt ei saa, tehinguga on kiire, pakkumine kehtib vaid kaks päeva... see on ebaeetiliste müügimeeste (ja ostumeeste) klassika. Kellelgi pole turust nii head ülevaadet, et midagi sellist tõsiselt väita. Ja kui vastakski tõele, et tema pakkumine on turu kõige kallim, teeks see temast turu kõige lollima ostja.

Ebaselged huvid

Kui teed metsatehingut, pead vähemalt teadma, kelle huve vastaspool esindab. Lõppostja või tema esindaja huvi on mets odavaima võimaliku hinnaga kätte saada. Sõltumatu vahendaja äriks on müüjate ja ostjate kokku viimine vastastikku kõige tulusamal moel.

Kui tegemist on vahendajaga, siis uuri, kuidas ta plaanib hankida müüjale kõrgeimat hinda ja kui palju on vahendustasu. Ostjal tuleb olla kursis, kuidas enampakkumine on korraldatud, kas suuliselt või kirjalikult ning kuidas ostja sellel silma peal hoida saab.

Seotud lood:

Veendu kindlasti ka, kas ostja tunneb huvi metsaraie õiguse või kinnistu ostmise vastu koos sellel asuva metsaga.

Manipuleerimisvõte: ukselt tagasipöördumine

Niinimetatud ukselt tagasipööramine on manipuleerimisvõtete klassika. Metsaturul tähendab see näiteks, et kui hind, tingimused ja notariaeg kokku lepitud, jääb ostja üldse ilmumata või tuleb välja madalama hinnaga, viidates ootamatutele asjaoludele või uuele infole.

Kui kokkulepe on saavutatud, küsi ostuhuviliselt siduv ja juhatuse liikme digiallkirjaga pakkumine, mis fikseerib summa, kehtivusaja ja leppetrahvi. Seda võib valehäbita küsida iga pakkumise puhul, vahet tegemata, kui tuntud ettevõtte või eraisikuga tegemist.

Viimase hetke muutused

Hiljutine Eesti Ekspressi lugu väikelast kasvatavast vaimupuudega naisterahvast, kes kaotas sulidele isakodu, seda ümbritseva põllu ja metsa, on traagiline näide tagajärgedest, mille võivad tuua igasugused lepinguvälised kokkulepped.

Igasugused ettepanekud näidata notaris muud kui tehingu tegelikku sisu on suur ohumärk. Sellisest tehingust, ükskõik kui ahvatlevast, hoidu kui vanakuri kirikust.

Kindlas kõneviisis hinnalubadused

Turg on volatiilne, asukohad on erinevad, ostjaid on erinevaid. See tähendab, et ükskõik kes väidab end su metsa väärtust kindlalt teadvat, blufib. Ja väga tõenäoliselt mitte sinu kasuks.
Liiga hea pakkumine

Kui pakkumine tundub liiga hea et olla tõsi, siis nii see ilmselt ongi. On väga ebatõenäoline, et samal turul ja samadel tingimustel tegutsevatest pakkujatest üks teeb teistest suurusjärgu võrra kõrgema pakkumise. Tõde selgub alles siis, kui ostuhuvilised ausas konkurentsis võistlevad pakkumised teevad. Pole tavatu, et alles notaris selgub et ebareaalsena tundunud pakkumine seda oligi. Seetõttu hoolitse, et Sulle tehtud pakkumine oleks ka siduv – ausa kavatsusega ostjale pole probleem seda digiallkirjaga kinnitada.

17 000 muutus 50 000ks

Portaali hiljutise uuringu järgi kavatseb tänavu oma metsamaad või raieõigust müüa vaid iga seitsmes metsaomanik, kuid surve müümiseks muutub alanud aastal oluliselt agressiivsemaks. Lõppenud aastal sai enam kui 80% metsaomanikest kõne või kirja mõnelt ostuhuviliselt. Asulates olevad teadete tahvlid on mesijutuga ostupakkumistest pungil ning üha sagedamini kutsutakse metsaomanikust sõpra või naabrit üles andma.

Kui oled metsaomanik, saad järelikult sel aastal väga tõenäoliselt mõne ostupakkumise. Pakkujad esitlevad end pea alati "sõltumatu vahendajana", mis mõnikord on sulatõsi, sagedamini aga otsene vale. Väheste päris vahendajate hulka on tekkinud hulk ostuinimesi, kes on otseselt kokkuostjate teenistuses ja kelle ainus eesmärk on vara omanikult võimalikult odavalt kätte saada.

Loe veel

Metsaoksjoni eelmise aasta värvikaim näide algas 17 tuhande eurose hinnapakkumise ja sõnadega, et üle selle kindlalt keegi ei paku. Sõltumatu vahendajana hindas oksjon tema metsakinnistu konservatiivseks turuväärtuseks 44 tuhat eurot. Virtuaalne oksjonihaamer lõi metsaoksjoni keskkonnas lõpuks aga lukku enam kui 50 000 eurose pakkumise.

Kõige tõenäolisemalt saavad tüssata metsaomanikud, kel puudub müügikogemus ja selge arusaam turuhindadest. Ostukõne saades ei tasu kindlasti toru hargile visata, vaid pakkumine ära kuulata. Oluline on aga mõista, kas räägid avantüristiga, kel eesmärgiks sinu metsa võimalikult odavalt kättesaamine, või sõltumatu vahendajaga kelle tööks on ostjate ja müüjate kokku viimine võimalikult headel tingimustel.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare