Soome ja Rootsi metsaeksperdid: metsamajandamine peaks olema üha liberaalsem, piirangute kaotamine pole põhjustanud mitte mingisugust kahju

 (23)
Metsataimed helikopteriga langile Lääne-Virumaal
Foto: Sven Arbet

Soome ja Rootsi metsaekspertide sõnul on Skandinaavimaades viimastel aastatel liigutud pigem reeglitevabama ja liberaalsema metsamajandamise suunas ning see ei ole teinud metsadele kahju, vaid on hoopis pannud omanikke rohkem enda metsa eest hoolt kandma.

Kolmapäeval riigikogus toimuva Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu suvekonverentsi ühe peaesineja, Soome Metsaseltsi (Finnish Forest Association) juhi Anders Portini sõnul on meie põhjanaabrite juures debatid metsade majandamise kohta käinud juba aastakümneid ja sarnaselt Eestile on see arutelu muutunud viimasel ajal aina tugevamaks. “Kui aastakümneid tagasi oli Soome ühiskonnas metsamajandamise arutelude fookuseks peamiselt esteetika ehk näiteks langenud puud metsades, siis nüüd on debattide keskmeks saanud kliimamuutused ja metsaraie. Soome valitsus on loonud selle tarvis spetsiaalse programmi, mille eesmärk on edendada biomajandust ja kasutada ligi 15 miljonit kuupmeetrit puitu rohkem kui varasemalt. See teema tõuseb meedias regulaarselt ka negatiivse tonaalsusega esile, kuigi sellisel programmil on selgelt väga positiivsed majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud,” tõi pikka aega Soome metsandusega seotud ametikohtadel töötanud Portin välja.

Soome Metsaseltsi juht lisas, et viimastel aastatel on Eestist üle lahe muudetud sisuliselt kõiki metsadega seonduvaid seadusi ja akte ning loodud ühtne metsamajandamise strateegia ning ka laiapõhjaline nõukogu, kuhu kuuluvad erametsaliitude, puidutööstuse, kolmanda sektori, valitsuse jne esindajad, mis metsamajandamise poliitikat kujundab. Portin tõi siinkohal konkreetse näitena välja, et kui eelnevalt oli metsale kehtestatud kindel vanus, millest alates võis raiuda, siis aastaid tagasi kaotati vanusepiirangud, kuid kehtestati piirangud diameetrile. “Ligi kaks aastat tagasi kaotati aga ka need viimased piirangud, mistõttu metsaomanikud otsustavad ise, millal on õige aeg metsa raiuda. Seda aga tehakse senise praktika järgi vastutustundlikult, kuna omanikud teavad, et pole mõtet raiuda enne puidu maksimaalse väärtuse saavutamist. Teadolevalt on liialt noores metsas raiet teostanud seni vaid mõned üksikud metsaomanikud,” sõnas Portin.

Seotud lood:

Rääkides Eestis toimuvast debatist raiete üle ja metsapoliitika suundadest tõdes Portin, et meie raiemahud on olnud aastakümneid väiksemad kui need tegelikult olla võiks ja isegi peaks, kuid Soome metsanduse ekspert rõhutas, et metsapoliitika suuna ja poliitika peaks Eesti lähiaastatel kindlasti paika saama. “Mina saan vaid osutada, et Soome ja Rootsi on astunud samme poliitika “vähem reegleid ja rohkem vabadust” suunas. Eriti on see suund võetud Soomes. Sellise poliitika taga on mõtteviis, et kuna ühiskonnas üldiselt on toimumas liberaalsed arengud, siis miks ei võiks olla ka metsandus piirangutest vabam? Enamik metsaomanikke mõtleb niikuinii pikaajaliselt ja ei taha oma metsa “hävitada”, seega pole piirangute kaotamine põhjustanud mitte mingisugust kahju. Pigem, mis veel tähtsam, metsaomanikud on hakanud mõtlema rohkem oma metsade majandamise peale ja astuvad selles suunas samme, isegi kui need pole päris õpiku järgi,” rääkis Portin ja tõi välja, et lõppude lõpuks on maailmas juba ligi 7 miljardit inimest, kellest suur osa kasutab paraku fossiilseid kütuseid, mida oleks aga võimalik targa metsamajandamisega vähemalt osaliseltki asendada.

Targa metsmajandmisega seotud biomajanduse üks eeskõnelejaid on ka Rootsi sellealaste uuringute üks juhtivamaid eksperte Peter Axegård (PhD), kelle sõnul on biomajanduse efektiivseks edendamiseks palju võimalusi ning üks tähtsamaid on fossiilsete kütuste kasutamise asendamine. Axegård tõdes, et kuigi biomajanduse kaudu fossiilsete kütuste asendamine on täna neist palju kallim, on tehnoloogia arenguga muutumas see iga aastaga odavamaks ja seega ka vastuvõetavamaks.

“Tõsiasi on see, et tulevikus vajame me metsast üha rohkem. Näiteks on võimalik sealt saada erinevaid materjale, kemikaale, polümeere, tselluloosi jne. Samuti on metsadest leitav unikaalse keemiaga suhkruid, mida on võimalik erinevates valdkondades kasutada. Lisaks on seal teisigi keemilisi ühendeid, mille arendamisel võib mõelda tulevikus isegi nafta aseaine leidmisele. Aga loomulikult see kõik võtab aega ja sinna suunas tuleks kindlasti liikuda. Minu hinnangul näeme peagi tootearenduses väga suuri muutusi,” leidis Axegård.

Loe veel

Rootsi metsaekspert juhtis ka tähelepanu, et Saksamaal, Suurbritannias ja Praktsusmaal on avalikkust sageli erinevate huvigruppide poolt eksitatud väitega, nagu poleks Põhjamaade metsamajandus jätkusuutlik. Sellega seoses on erinevad kolmanda sektori organisatsioonid ka metsade majandamisele vastu võitlemas, mistõttu on biomajanduse arendamine suurte väljakutsete ees. “Tuleviku seisukohalt näen ma siiski, et tähtsamaks peaks kerkima süsinikupõhine biomajandus ning vähenema peaks oluliselt fossiilsete kütuste kasutamine. Seda kõike on võimalik efektiivse biomajandamise käigus saavutada. Metsad on üldse kerkimas üheks oluliseks majanduse osaks,” tõi Rootsi metsanduse ekspert välja.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare