TÜMA MAA JA METSATEGU | Metsamees: hull, väga hull! Aga töö tuleb ära teha

 (189)
Metsast tuleb vaid palki, küttepuidu vajajad tõstavad hinda
TÜMA MAA JA METSATEGU | Metsamees: hull, väga hull! Aga töö tuleb ära teha
Pinnasel pole metsas liigniiskuse tõttu enam mingit põhja all, tehnika upub ja puitu saab kätte ainult väga kalli hinna eest, sest hiljem tuleb sissesõidetud rööpad ka tasandada.Foto: Ain Alvela

Tänavu sügisel saavad metsa ülestöötajad raiuda vaid sellistes kasvukohatüüpides, kus aluspind vähegi masinaid kannatab, sestap tuleb turule peaasjalikult vaid palki, paberi- ja küttepuitu vajavad tehased on aga toormenäljas.

Pidevad vihmad ja soojad talved on metsatöödele laastavalt mõjunud juba mitu viimast aastat, tänavu on seis aga juba nii hull, et graanulitehased, mis ühest küljest naudivad Euroopas järjest suurenevat nõudlust ja sooviksid toota niipalju kui jaksaks, on sunnitud stabiilsete toorainevoogude tagamiseks varutava puidu hinda tõstma.

Nii maksis erametsaomanike poolt varutud küttepuit lõpplaos ehk siis tarbija juures käesoleva aasta jaanuaris 20,4 €/tm, praeguseks on keskmine hind kerkinud 25,6 €/tm kanti (okasküttepuu on kallim, lehtpuu odavam).

Metsandusekspert Heiki Hepner näeb ette, et see hind võib uue aasta alguseks tõusta ka 26, isegi 26,5 €/tm kanti, aga ei löö ilmselt siiski kunagisi rekordeid, mis olid 28 €/tm ja rohkemgi.

Hinnatõus oleks muidugi vesi metsaomaniku veskile, saaks vaid seda kütte- ja paberipuud metsast kätte. Teatavasti kasvab energiapuiduks sobivad puud sageli niiske kasvukohatüübiga metsades, sellistes, kus ka uuendusraie käigus tuleb palgi kõrvale oluline osa kütte- ja paberipuitu. Või siis varutakse seda harvendusraiete käigus. Aga just sellistesse kohtadesse ei pääsegi praegu ligi.

Seotud lood:

Probleem ei puuduta üksnes Eesti metsa ülestöötajaid ja puidu tarbijaid. Lätis on seis juba nii sant, et sealne riigimetsa majandaja Latvijas valsts meži otsustas, et järgmisel aastal ei müüda ekspordiks ühtegi notti paberipuitu, kõik läheb kodumaisele tööstusele, sest näiteks Riia kartongivabrik pandi vahepeal puidupõua tõttu isegi seisma. Siiani olid Läti metsad Lõuna-Eestis asuvatele pelletitehastele hea toorainebaas, mis nüüd ilmselt üksjagu kokku kuivab.

Ka meie enda Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tänavusügisestes raietes on küttepuidu osakaal langenud kõigest 10% piirile, kuigi tavaliselt on see kolmandiku kandis kogu raidest saadavast puidusortimendist. Palgi osakaal on aga tõusnud 50% peale.
RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi nimetab sellise anomaalia põhjuseks just tüma maad, mis igal pool raiet teha ei võimalda.

"Raied tehakse praegu vaid kõrgematel kuivematel kohtadel, kust tuleb peamiselt palki, kütte- ja paberipuitu sealt palju ei saa," iseloomustab kaubi olukorda. "Ka raidmete väljatoomist takistab pehme pinnas oluliselt, mistõttu ka RMK-l jääb tänavu raidmete varumine umbes 50 000 tihumeetrit plaanitust väiksemaks. Oktoobris-novembris, kui planeerisime raidmete varumist, ei saanud seda lihtsalt teha, sest lankidele ei pääse ligi."

Ka soojatootjad, kes suvise ülepakkumise tingimustes lepinguid sõlmisid, on nüüd hädas, sest ridamisi alahinnatud pakkumisi teinud hakkpuidu tootjad ei suuda tarneid täita, sest pole puitu, mida hakkeks hekseldada. Ja ei suuda sellepärast, et metsa ülestöötajad ei pääse raiuma.

Eriprojektide raames metsaraadamistöödele spetsialiseerunud OÜ Puiduhake.com juht ja omanik Erkki Naabel ütleb pinnase, millel tuleb praegu tööd teha, iseloomustamiseks: "Hull, väga hull! Aga töö tuleb ära teha. Kulud muidugi on palju suuremad kui tavaliselt."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare