Vaata, milliseid parandustegevusi rakendab RMK, demonstreerimaks vastavust FSC looduskaitsenõuetele!*

 (20)

Auditis märgiti kolme kavartalit, mis paiknevad metsisemängu alal ja kuhu RMK oli planeerinud kuivendusvõrgu rekonstrueerimise või läbi viinud lageraied.
Auditis märgiti kolme kavartalit, mis paiknevad metsisemängu alal ja kuhu RMK oli planeerinud kuivendusvõrgu rekonstrueerimise või läbi viinud lageraied.Foto: Ilmar Saabas

Eelmise aasta lõpus läbiviidud FSC sertifikaadi korraline audit tõi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuses välja mitmeid puudusi, millest kaalukamad puudutavad looduskaitset. Maaleht küsis RMK-lt, mida ja kuidas on plaanis ette võtta puuduste tähtaegseks kõrvaldamiseks.

Vastab RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson:

„Auditi käigus tuvastatud mittevastavused on RMK-s juhatuse tasemel läbi arutatud. Kokku on lepitud konkreetsed tegevused, mida RMK teeb selleks, et mittevastavused lahendada.

Potentsiaalsete vääriselupaikade tuvastamiseks on juba käimas inventuur enam kui 1600 hektaril, lisaks sõnastame eelvaliku kriteeriumid, mille alusel saame täiendava valimi majandusmetsas olevatest potentsiaalsetest vääriselupaikadest, mille suhtes kehtestame majandamispiirangu kuni seal on läbi viidud vääriselupaikade inventuur.

Natura aladel kehtivad juba täna riigi poolt seatud piirangud majandustegevusele. Hoiualade ja kaitsealade kaitse-eesmärgiks olevate Natura elupaigatüüpide mõjutamine on keelatud ja seal majandustegevust ei toimu. Keskkonnaamet, kes on kaitseala valitseja, sellist tegevust ei luba ja RMK neid elupaigatüüpe ei raiu.

Seotud lood:

Ainuke küsitavus on seotud hoiualadel ja kaitsealade piiranguvööndis Natura elupaigatüüpidega, mis on küll inventeeritud, kuid neid ei ole seatud kaitseala kaitse-eesmärgiks või ei ole neid kantud keskkonnaregistrisse. Seal võib kaitseala valitseja majandustegevust lubada, juhul kui see ei kahjusta kaitseväärtusi.

Mittevastavuse lahendamiseks on RMK-l plaanis lõpetada majandamistegevus kõikides kaitse- ja hoiualadel registreeritud Natura metsaelupaigatüüpides ja lisaks teeme koostööd Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumiga, et tagada väärtuslike Natura elupaikade inventeerimisandmete aktualiseerimine ja võimalikult kiire jõudmine keskkonnaregistrisse.

Mis puudutab alasid, kus raietööd on läbi viidud, siis seal viiakse läbi metsauuendustööd ja pannakse kasvama uus mets. Kahjuks on nii, et vana metsa raiesmikule tagasi tuua pole võimalik ja see tekib sinna uuesti alles siis kui sinna kasvama pandud puutaimedest sirgub vana mets.

Kaitsealuste liikide elupaikade puhul on mittevastavuse näiteks toodud metsakuivendustööd metsise elupaigas väljaspool kaitseala. Kehtiva metsise kaitse tegevuskava andmetel on enam kui 90% teadaolevatest metsisemängudest täna looduskaitse all ja ainult 13% metsise elupaikadest asub väljaspool kaitstavaid alasid. Seega väga suurel osal metsise elupaikadest kehtib täna juba piirang metsa majandamisele.

Väljaspool kaitsealasid asuvad metsise elupaigad on majandatavad alad, kus tuleb arvestada metsise olemasoluga ning näiteks raietöödele seab Keskkonnaamet ajalise piirangu, et metsist pesitsusajal mitte häirida. Auditi aruandes viidatud metsaparandustööde puhul on arvesse võetud metsise esinemist sellel alal ning metsise elupaigas tulundusmetsas toimub kuivenduskraavide rekonstrueerimine siis, kui see on vajalik vee ära juhtimiseks kõrval asuvast metsast või kui kraavi mulle on ainuke mõistlik juurdepääs piirnevatele metsadele.”

Riigimetsa Majandamise keskusel on puuduste kõrvaldamiseks aega 3 kuud kuni 1 aasta, et säilitada jätkusuutliku metsamajandamise FSC sertifikaati.

* pealkirja sõnastus on inspireeritud FSC auditi sõnastustest.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare